Kütt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link
Pilt
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on jahimehest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Kütt (täpsustus)]]}}
{{See artikkel| on jahimehest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Kütt (täpsustus)]]}}
[[File:Jahimehe puhkehetk, EKM04077.jpg|thumb|Jahimehe puhkehetk (tundmatu 19. saj. balti kunstnik)]]


'''Kütt''' ehk '''jahimees''' on inimene, kes tegeleb [[Jahipidamine|jahipidamisega]]: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk [[uluk]]eid.
'''Kütt''' ehk '''jahimees''' on inimene, kes tegeleb [[Jahipidamine|jahipidamisega]]: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk [[uluk]]eid.

Redaktsioon: 26. september 2021, kell 20:54

 See artikkel on jahimehest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kütt (täpsustus)

Jahimehe puhkehetk (tundmatu 19. saj. balti kunstnik)

Kütt ehk jahimees on inimene, kes tegeleb jahipidamisega: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk ulukeid.

Jahimehe amet on eriti vana: juba ürginimesi nimetatakse elatusviisi järgi küttideks ja korilasteks. Hiljem on jaht täitnud küll tähtsat rolli paljudes ühiskondades ning täiendanud inimeste toidulauda, kuid jäänud enamiku jaoks siiski harrastuseks. Kutselisi kütte on nimetatud jäägriteks.

Tänapäeval nimetatakse jahimeesteks tavaliselt seadusega ettenähtud korras (jahihooajal, lubatud relvadega, jahiloaga jne) loomi küttivaid jahihuvilisi. Seadust rikkudes jahipidajad on salakütid.

Jahil kasutavad kütid relvi (tänapäeval peamiselt jahipüsse), samuti püüniseid ja jahikoeri. Ajalooliste jahirelvade hulka kuuluvad oda, vibu, amb jms. Kütt ei pea saaklooma tingimata tapma, ta võib püüda neid ka müügiks. Paljudes riikides on levinud linnukütid, kes püüavad lemmikloomahuvilistele laululinde.

Üldiselt ei peeta küttideks kalamehi.