Fiskaal-militaarriik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
Uus teema
 
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Fiskaal-militaarriik''' mõiste tõi kasutusse briti ajaloolane  John Brewer oma 1989. aastal avaldatud uurimuses „Great Britain from 1688 to 1783“, milles ta esitas väite, et tugeva territoriaalriigi edu aluseks on võimas sõjavägi ja tugev merlaevastik. Fiskaal-militaarriik on institutsioon, mis loob võimsa sõjalise potentsiaali ja hangib oma sotsiaalse organisatsiooni ülalpidamiseks vajalikke vahendeid seda rakendades. Kõik Euroopa (ja ka varasemad maailma) suurriigid on loodud sellise institutsiooni poolt.<ref>Conca Messina, Silvia. A History of States and Economic Policies on Early Modern Europe. Parspectives in Economic and Social History. Routlege. 2019. ISBN 13: 978-0-367-72979-0 p 24, 35, 42.</ref>
'''Fiskaal-militaarriik''' mõiste tõi kasutusse briti ajaloolane  John Brewer oma 1989. aastal avaldatud uurimuses „Great Britain from 1688 to 1783“, milles ta esitas väite, et tugeva territoriaalriigi edu aluseks on võimas sõjavägi ja tugev merlaevastik. Fiskaal-militaarriik on institutsioon, mis loob võimsa sõjalise potentsiaali ja hangib oma sotsiaalse organisatsiooni ülalpidamiseks vajalikke vahendeid seda rakendades. Kõik Euroopa (ja ka varasemad maailma) suurriigid on loodud sellise institutsiooni poolt.<ref>Conca Messina, Silvia. A History of States and Economic Policies on Early Modern Europe. Parspectives in Economic and Social History. Routlege. 2019. ISBN 13: 978-0-367-72979-0 p 24, 35, 42.</ref>


Briti ajaloolane Charles Tilly (1929-2008) väitis oma uurimuses, et militaarriik sünnib sõjas ja riigid algatavad uusi sõdasid. Ta märkis veel, et riigitekke protsess sarnaneb organiseeritud kuritegevusega, kuna nad suruvad oma kaitset peale vägivallaga ning selle saavutamisel legitimeerivad selle. Seejuures keskenduvad nad neljale tegevusele:
Briti ajaloolane Charles Tilly (1929-2008) väitis oma uurimuses, et militaarriik sünnib sõjas ja riigid algatavad uusi sõdasid. Ta märkis veel, et riigitekke protsess sarnaneb organiseeritud kuritegevusega, kuna nad suruvad teistele oma kaitset peale vägivallaga ning selle saavutamisel legitimeerivad selle. Seejuures keskenduvad nad neljale tegevusele:


* Sõjakäigud, mille eesmärgiks on oma konkurentide kõrvaldamine või neutraliseerimine;
* Sõjakäigud, mille eesmärgiks on oma konkurentide kõrvaldamine või neutraliseerimine;
8. rida: 8. rida:
* Ressursside hankimine eelmistest tegevustest tekkinud kulude katmiseks.
* Ressursside hankimine eelmistest tegevustest tekkinud kulude katmiseks.


Kõige olulisem nendest oli seejuures ressursside hankimine, sest ilma selleta ebaõnnestuksid kõik ülejäänud tegevused.<ref>''Tilly, Charles (1985). "War Making and State Making as Organized Crime". In Peter Evans; Dietrich Rueschemeyer; Theda Skocpol (eds.). Bringing the State Back In. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 169–191.''</ref>
Kõige olulisem nendest oli seejuures ressursside hankimine, sest ilma selleta ebaõnnestuksid kõik ülejäänud tegevused.<ref>''Tilly, Charles (1985). "War Making and State Making as Organized Crime". In Peter Evans; Dietrich Rueschemeyer; Theda Skocpol (eds.). Bringing the State Back In. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 169–191.''</ref>

Marcus M. Dapp rõhutab raamatus "Finance 4.0", et militaarriik saavutab oma võimutäiuse läbi rahamonopoli, mis sunnitakse inimestele peale vägivallaga. Praktikas tähendab see "seadusliku maksevahendi" kehtestamist ning valitsusvõimu eesõigust emiteerida raha, kusjuures nõudlus tekitatakse maksude tasumise kohustuse juurutamisega. Igasuguste muude maksevahendite kasutamine keelustatakse ning nende kasutamist karistatkse julmade karistustega.<ref>Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 7.</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 25. september 2021, kell 10:06

Fiskaal-militaarriik mõiste tõi kasutusse briti ajaloolane  John Brewer oma 1989. aastal avaldatud uurimuses „Great Britain from 1688 to 1783“, milles ta esitas väite, et tugeva territoriaalriigi edu aluseks on võimas sõjavägi ja tugev merlaevastik. Fiskaal-militaarriik on institutsioon, mis loob võimsa sõjalise potentsiaali ja hangib oma sotsiaalse organisatsiooni ülalpidamiseks vajalikke vahendeid seda rakendades. Kõik Euroopa (ja ka varasemad maailma) suurriigid on loodud sellise institutsiooni poolt.[1]

Briti ajaloolane Charles Tilly (1929-2008) väitis oma uurimuses, et militaarriik sünnib sõjas ja riigid algatavad uusi sõdasid. Ta märkis veel, et riigitekke protsess sarnaneb organiseeritud kuritegevusega, kuna nad suruvad teistele oma kaitset peale vägivallaga ning selle saavutamisel legitimeerivad selle. Seejuures keskenduvad nad neljale tegevusele:

  • Sõjakäigud, mille eesmärgiks on oma konkurentide kõrvaldamine või neutraliseerimine;
  • Kaitsetegevus, mille eesmärgiks on liitlaste vaenlaste kõrvaldamine või neutraliseerimine;
  • Omariikluse tugevdamise käigus kõrvaldatakse konkurendid ja vaenlased oma territooriumil;
  • Ressursside hankimine eelmistest tegevustest tekkinud kulude katmiseks.

Kõige olulisem nendest oli seejuures ressursside hankimine, sest ilma selleta ebaõnnestuksid kõik ülejäänud tegevused.[2]

Marcus M. Dapp rõhutab raamatus "Finance 4.0", et militaarriik saavutab oma võimutäiuse läbi rahamonopoli, mis sunnitakse inimestele peale vägivallaga. Praktikas tähendab see "seadusliku maksevahendi" kehtestamist ning valitsusvõimu eesõigust emiteerida raha, kusjuures nõudlus tekitatakse maksude tasumise kohustuse juurutamisega. Igasuguste muude maksevahendite kasutamine keelustatakse ning nende kasutamist karistatkse julmade karistustega.[3]

Viited

  1. Conca Messina, Silvia. A History of States and Economic Policies on Early Modern Europe. Parspectives in Economic and Social History. Routlege. 2019. ISBN 13: 978-0-367-72979-0 p 24, 35, 42.
  2. Tilly, Charles (1985). "War Making and State Making as Organized Crime". In Peter Evans; Dietrich Rueschemeyer; Theda Skocpol (eds.). Bringing the State Back In. Cambridge: Cambridge University Press. pp. 169–191.
  3. Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 7.