Kabala: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. aprill 2007, kell 20:05

See artikkel on kabala-nimelisest müstikatraditsioonist; samanimeliste kohtade kohta ja sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Kabala (täpsustus)

Kabala, harvemini ka kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. Keskuseks on asula Léon, Prantsusmaal.

Kabbalah tähendab heebrea keeles 'saadud', viidates sellele, et tegemist on pärimusega minevikust. Kabala tõi judaismi usukäsitlusse uusplatonismi ja hermetismi sugemeid.

Päritolu

Esimene kabala-aineline teos on "Sefer Jetsira" (3.–6. sajand).

Kabala on esoteeriline õpetus Jumalast ja maailmakõiksusest, mille olevat kauges minevikus ilmutusena saanud äravalitud pühamehed ja mida hoiavad alal vähesed pühendatud.

Juudi müstika seisnes algselt üksnes empiirilises õpetuses. Spekulatiivse iseloomu sai see palju hiljem uusplatonismi ja uuspütaagorluse mõjul. Keskajal ilmus müstiline raamat Sefer Yetzirah. Seda hakkasid süstemaatiliselt uurima valitud, keda hakati kutsuma "baale ha-kabbalah" (kabala valdajad). Hiljem hakati kabala tundjaid nimetama "maskilim" (targad). Alates 13. sajandist kasvas kabalast välja ulatuslik kirjandus kõrvuti ja sageli vastakuti Talmudiga.

Enamik kabala vorme õpetab, et Pühakirjas on igal kirjatähel, sõnal ja numbril varjatud tähendus. Kabala õpetab sel juhul tõlgitsusmeetodeid nende varjatud tähenduste väljaselgitamiseks.

Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende müstils-religioossete süsteemide kohta, mis tekkisid pärast 12. sajandit; varasemaid esoteerilisi juudi usulisi süsteeme nimetavad nad teisiti. Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks pidevas arengujoones samadest müstilistest juurtest ja elementidest. Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka 1. sajandi puhul pKr. Ortodokssed juudid ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.

Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse : “Loomise raamatut”(Sefer Yetzirah), “Sära raamatut”(Sefer Sohar) ja “ Johannese Ilmutuseraamatut”. Nende raamatute kirjapaneku aega on raske määrata.

Kõrvalist

Mõistet "kabalistika" võidakse kasutada ka ülekantud tähenduses ebateaduslike järelduste tegemise kohta juhuslikest faktidest ning millegi salapärase, arusaamatu ja segase kohta.[1]

Vaata ka

Välislingid

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende müstils-religioossete süsteemide kohta, mis tekkisid pärast [[12. sajand]]it; varasemaid esoteerilisi juudi usulisi süsteeme nimetavad nad teisiti. Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks pidevas arengujoones samadest müstilistest juurtest ja elementidest. Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka [[1. sajand]]i puhul pKr. [[Ortodoksne judaism|Ortodokssed juudid]] ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.
+Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse : “Loomise raamatut”(Sefer Yetzirah), “Sära raamatut”([[Sefer Sohar]]) ja “ Johannese Ilmutuseraamatut”. Nende raamatute kirjapaneku aega on raske määrata.
 == Kõrvalist ==