Erinevus lehekülje "Riikliku Propaganda Talitus" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Korrastatud
(Korrastatud)
 
{{keeletoimeta}}
'''Riikliku Propaganda Talitus''' oli Eestis 1935 - 1940 tegutsenud riiklik teavitustöö ja [[propaganda]] keskasutus.
'''Riikliku Propaganda Talitus''' asutati 18. septembril 1935 dekreedina antud ja 20. septembril 1935 jõustunud seadusega<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1935/09/20/3 Riikliku propaganda talituse seadus (RT 1935, 79, 673)</ref> senise [[Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus]]e asemele<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19350920.2.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>.
 
== Ülesanded ==
Talituse ülesandeks oli teadete andmine Vabariigi Valitsuse ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avaliku elu aktiviseerimine seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle; igasuguste üldrahvuslikkude ürituste algatamine; seltskondlikkude jõudude killustamise tõkestamine; noorsoo liikumise ühtlustamine ja selle keskuse loomise korraldamine; Eesti riikliku ja rahvusliku elu saavutistega tutvustamine.
 
== Koosseis ==
Talitus allus Peaministrile ja seda juhtis Propaganda juht, kes võttis sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse koosolekuist. 24. jaanuaril 1939 nimetas Vabariigi President talituse juhataja [[Ants Oidermaa]] ministriks.
 
Talitusel oli poliitiline, informatsiooni-, kultuuri- (ühendati hiljem üldosakonnaga) ja üldosakond ning kantselei. Peaministri otsusega 16. maist 1938 nimetati talituse osakonnad aladeks, mille järel talitus koosnes: talituse juhataja ja kantselei, poliitiline ala, üldala ja informatsiooni osakond.
 
6. mail 1940 asendati Riikliku Propaganda Talitus [[Informatsiooni Keskus]]ega.
 
== Koosseis ==
Peaministri käskkirjaga nr. 6 – 5. oktoobrist 1935 nimetas Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu:
*Talituse juhataja [[Hans Oidermaa]] ühtlasi poliitilise osakonna juhatajaks
*[[Marta Schaefer]]i kiir- ja masinakirjutajaks
*[[Mart Merila]] kaastööliseks, käskjalaks-paljundajaks
 
== Tegevus ==
'''Riikliku Propaganda Talitus''' asutati 18. septembril 1935 dekreedina antud ja 20. septembril 1935 jõustunud seadusega<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1935/09/20/3 Riikliku propaganda talituse seadus (RT 1935, 79, 673)</ref> senise [[Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus]]e asemele<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19350920.2.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>.
 
Talituse kaasabil toimus Vabariigi aastapäeva pidustuste iga-aastane ülemaaline korraldamine, mille puhul avaldati ülevaateteoseid.
 
1936. aastal valmistati talituse ainelisel toetusel 30 heliplaati rahvalauludest ja rahvamuusikast.
 
Talitus osales [[Kodukaunistamine|kodukaunistamise aktsioonis]]. „Kuna maa välimuse korrastamine, kodukaunistamine puude ja põõsastega ning uute metsatukkade istutamine ning maanteede palistamine puudega on võimeline teatava aja jooksul õilistama meie maad ning maastikku, ühtlasi on aga omane tekitama rahva hinges psühholoogilist murrangut loodusearmastuse ja loodusekaitsmise suunas, siis valmistas Riikliku Propaganda Talitus kodukaunistamise hoogtöö koordineerimise kava, mille alusel peeti kõigi asjaomaste asutiste ja organisatsioonide esindajate nõupidamine Peaministri asetäitja K. Eenpalu juures. Lõpliku kava kinnitas Riigivanem K. Päts<ref>Valitsusasutiste tegevus 1935/36. a. Tallinn, 1936. Lk. 11</ref>.“ 1936. aastal asutati [[Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee]], mille tegelik asjaajamine ja aktsiooni populariseerimine pandi Riikliku Propaganda Talituse peale. Peakomitee likvideeriti 10. juunil, mil kodukaunistamise hoogtöö juhtimine pandi [[Loodushoiu ja Turismi-instituut|Loodushoiu ja Turismi-instituudile]]. Kodukaunistamise hoogtöö seadis oma sihiks: kodude ja nende ümbruse välisilme tõstmise ja arendamise, avalikkude paikade ja hoonete välisilme korrastamise ja kaunistamise, puiesteede ja parkide rajamise, mälestusmonumentide ümbruse ja mälestuspaikade kaunistamise, kirikute ümbruse ja kalmistute korrastamise ja kaunistamise ning kaasaaitamise Eesti lipu aktsiooni teostamisele. 1938. aastal jagati preemiatena 3800 majapidamise vahel 110 000 kg värvimulda.
 
[[Nimede eestistamine|Nimede eestistamist]] teostas talitus [[Nimede Eestistamise Liit|Nimede Eestistamise Liidu]] kaudu. 1. aprillil 1939 oli sooviavalduse oma võõrapärase perekonnanime eestistamiseks esitanud enam kui 195 000 isikut, neist maal 135 000 ja linnades 65 000. Võõrapärase perekonnanimega eestlasi oli jäänud 130 000, neist üle 60-aastasi 100 000. Eesnime eestistamiseks esitas kuni 1. aprillini 1939 taotluse 25 000 isikut. Lisaks senisele tegevusele võttis Nimede eestistamise Liit uueks ülesandeks kinnistusüksuste nimede eestistamise hoogtöö.
 
1938. aastal asus talitus eeltööde tegemisele kodusisustuse aktsiooni teostamiseks eesti algupärase mööblitoodangu, dekoratiivse tekstiilkäsitöö, keraamika, klaasitöö ja nahalõike- ning voolimistöö elustamiseks ning saavutiste populariseerimiseks kodude sisustamisel.
 
6. mail 1940 asendati Riikliku Propaganda Talitus [[Informatsiooni Keskus]]ega.
 
== Viited ==
2650

muudatust

Navigeerimismenüü