Haistmine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
[[File:Nose_nina.jpg|thumb|350px|Nina – haistmise meeleelund]]
[[File:Nose_nina.jpg|thumb|350px|Nina – haistmise meeleelund]]
[[File:Olfactory system.svg|thumb|Inimese haistmine. 1 – haistmissibul, 2 – mitraalrakud, 3 – luu, 4 – ninaõõne haistmisepiteel, 5 – haistmisglomerulus, 6 – haistmisretseptorneuronid]]
[[File:Olfactory system.svg|thumb|Inimese haistmine. 1 – [[haistmissibul]], 2 – mitraalrakud, 3 – luu, 4 – ninaõõne haistmisepiteel, 5 – haistmisglomerulus, 6 – haistmisretseptorneuronid]]
'''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' ([[inglise keel]]es ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u.
'''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' ([[inglise keel]]es ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u.



Viimane redaktsioon: 7. september 2021, kell 10:25

Nina – haistmise meeleelund
Inimese haistmine. 1 – haistmissibul, 2 – mitraalrakud, 3 – luu, 4 – ninaõõne haistmisepiteel, 5 – haistmisglomerulus, 6 – haistmisretseptorneuronid

Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.

Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronitega) ninaõõne haistmisepiteelis.

Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajatel detekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude.

Haistmisretseptorgeene on loomadel tavaliselt sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib enamasti ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni[1].

Lõhnakontsentratsioonide tajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nende hulka kuuluvad paljud kiskjalised (sealhulgas koer), sõralised jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Nende hulka kuulub näiteks enamik linde; ka inimese haistmistaju on loomariigi keskmisega võrreldes nõrk.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.