Valakampiai: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
Linnaossa jääb Valakampiai parkmets.<ref>https://www.geoportal.lt/map/</ref> Sinna jääb Valakampiai paljand, linnaosas on ka kaks supelranda. Linnaossa on rajatud eramaju, villasid, suvilaid.<ref>Valakampiai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015</ref>
Linnaossa jääb Valakampiai parkmets.<ref>https://www.geoportal.lt/map/</ref> Sinna jääb Valakampiai paljand, linnaosas on ka kaks supelranda. Linnaossa on rajatud eramaju, villasid, suvilaid.<ref>Valakampiai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015</ref>


[[Česlovas Kudaba]] arvates sai piirkond nime Nerise looke (''kampas'') järgi, mis omal ajal andis ka selle sisse jäävale alale nime.<ref>Kudaba, Česlovas. Nerimi. – Vilnius, 1985, lk. 93-94.</ref> Ajaloolistes allikates on kasutatud nimekujusid ''Walakapie'' ja ''Walakupie''. Selle põhjal on arvatud, et ala sai oma nime [[kolmeväljasüsteemil]]e üleminekul kujunenud maaüksuse ''valakas'' piirikupitsa järgi, mis tähistas maavalduse nurka. Keeleteadlane Jonas Jurkstas leiab aga, et tegemist on hüdronüümiga. Nimi tulenevat seal kunagi voolanud ojast, mis eraldas kaht maatükki. ''Valakas'' ja oja leedukeelne nimetus ''upė'' andsid siis kokku oja nime Valakupė, mis muutus hiljem Valakampiaiks.<ref>Jurkštas, Jonas. Valakampiai: Mūsų kalba. – 1987, Nr. 5, lk. 37.</ref>
[[Česlovas Kudaba]] arvates sai piirkond nime Nerise looke (''kampas'') järgi, mis omal ajal andis ka selle sisse jäävale alale nime.<ref>Kudaba, Česlovas. Nerimi. – Vilnius, 1985, lk. 93-94.</ref> Ajaloolistes allikates on kasutatud nimekujusid ''Walakapie'' ja ''Walakupie''. Selle põhjal on arvatud, et ala sai oma nime [[kolmeväljasüsteem]]ile üleminekul kujunenud maaüksuse ''valakas'' piirikupitsa järgi, mis tähistas maavalduse nurka. Keeleteadlane Jonas Jurkstas leiab aga, et tegemist on hüdronüümiga. Nimi tulenevat seal kunagi voolanud ojast, mis eraldas kaht maatükki. ''Valakas'' ja oja leedukeelne nimetus ''upė'' andsid siis kokku oja nime Valakupė, mis muutus hiljem Valakampiaiks.<ref>Jurkštas, Jonas. Valakampiai: Mūsų kalba. – 1987, Nr. 5, lk. 37.</ref>


Sealsetesse männimetsadese on läbi aegade suvekodusid rajatud. Aastal 1905 oli tegemist Mickūnai valda jääva asulaga, mis kandis nime Valakupiai. Seal oli 36 elanikku.<ref>Гошкевич И.И. Виленская губерния: Полный список населенных мест со статистическими данными о каждом поселении, составленный по официальным сведениям. Вильна, 1905.</ref> Toona oli linnaosa aladel veel teinegi asula nimega Tartaks, kus oli 8 elanikku. Tsaariajal kandis piirkond vene keeles nimekujusid Волокумпе ja Волокупя. Aastaks 1931 oli Valakampiai kujunenud külaks, kus oli 155 elanikku.<ref>Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.</ref> Nõukogude perioodil rajati sinna ka suviseid puhkelaagreid. Tänapäeval on Valakampiaisse rajatud arvutikunstiga tegelevaid ettevõtteid.<ref>[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/valakampiai/ Vilnijos vartai]</ref>
Sealsetesse männimetsadese on läbi aegade suvekodusid rajatud. Aastal 1905 oli tegemist Mickūnai valda jääva asulaga, mis kandis nime Valakupiai. Seal oli 36 elanikku.<ref>Гошкевич И.И. Виленская губерния: Полный список населенных мест со статистическими данными о каждом поселении, составленный по официальным сведениям. Вильна, 1905.</ref> Toona oli linnaosa aladel veel teinegi asula nimega Tartaks, kus oli 8 elanikku. Tsaariajal kandis piirkond vene keeles nimekujusid Волокумпе ja Волокупя. Aastaks 1931 oli Valakampiai kujunenud külaks, kus oli 155 elanikku.<ref>Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.</ref> Nõukogude perioodil rajati sinna ka suviseid puhkelaagreid. Tänapäeval on Valakampiaisse rajatud arvutikunstiga tegelevaid ettevõtteid.<ref>[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/valakampiai/ Vilnijos vartai]</ref>

Redaktsioon: 29. august 2021, kell 10:03

Valakampiai (ka Valakupia, poola keeles Wołokumpie) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna kirdeosas Antakalnise valla territooriumil. Valakampiai piirneb idas Aukštagirisega ja Turniškėsega, lõunas Antakalnisega, läänes Antakalnisega ja üle Nerise Žirmūnaiga, põhjas asub Nerise teisel kaldal Verkiai, läänes aga Trinapolis ja Kalvarijos.

Linnaossa jääb Valakampiai parkmets.[1] Sinna jääb Valakampiai paljand, linnaosas on ka kaks supelranda. Linnaossa on rajatud eramaju, villasid, suvilaid.[2]

Česlovas Kudaba arvates sai piirkond nime Nerise looke (kampas) järgi, mis omal ajal andis ka selle sisse jäävale alale nime.[3] Ajaloolistes allikates on kasutatud nimekujusid Walakapie ja Walakupie. Selle põhjal on arvatud, et ala sai oma nime kolmeväljasüsteemile üleminekul kujunenud maaüksuse valakas piirikupitsa järgi, mis tähistas maavalduse nurka. Keeleteadlane Jonas Jurkstas leiab aga, et tegemist on hüdronüümiga. Nimi tulenevat seal kunagi voolanud ojast, mis eraldas kaht maatükki. Valakas ja oja leedukeelne nimetus upė andsid siis kokku oja nime Valakupė, mis muutus hiljem Valakampiaiks.[4]

Sealsetesse männimetsadese on läbi aegade suvekodusid rajatud. Aastal 1905 oli tegemist Mickūnai valda jääva asulaga, mis kandis nime Valakupiai. Seal oli 36 elanikku.[5] Toona oli linnaosa aladel veel teinegi asula nimega Tartaks, kus oli 8 elanikku. Tsaariajal kandis piirkond vene keeles nimekujusid Волокумпе ja Волокупя. Aastaks 1931 oli Valakampiai kujunenud külaks, kus oli 155 elanikku.[6] Nõukogude perioodil rajati sinna ka suviseid puhkelaagreid. Tänapäeval on Valakampiaisse rajatud arvutikunstiga tegelevaid ettevõtteid.[7]

Viited

  1. https://www.geoportal.lt/map/
  2. Valakampiai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015
  3. Kudaba, Česlovas. Nerimi. – Vilnius, 1985, lk. 93-94.
  4. Jurkštas, Jonas. Valakampiai: Mūsų kalba. – 1987, Nr. 5, lk. 37.
  5. Гошкевич И.И. Виленская губерния: Полный список населенных мест со статистическими данными о каждом поселении, составленный по официальным сведениям. Вильна, 1905.
  6. Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.
  7. Vilnijos vartai