Tallinna Reaalkool

See artikkel räägib 1881 asutatud koolist. Teiste Tallinna reaalkoolide kohta vaata artiklit Tallinna Reaalkool (täpsustus).

---

Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkooli hoone Estonia puiesteel
Asutatud	1881
Kooli tüüp	põhikool, gümnaasium
Direktor	Ene Saar
Õpilasi	991
Asukoht	Tallinn, Harju maakond
Aadress	Estonia puiestee 6, Tallinn, 10148
Kooli ajaleht	Reaali Poiss
Deviis	Üks kõikide, kõik ühe eest!
Koordinaadid	59° 26′ 2″ N, 24° 44′ 57″ E
Koduleht	http://www.real.edu.ee

Fail:Reaalkooli logo.png

Reaalkooli logo

Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas.

Ajalugu

Asutamine

19. saj teisel poolel jõudis tööstuslik pööre Venemaale, sh ka Eestisse. 1857. aastal Tallinna kindlusevööndi kaotamine ja 1870. aastal Balti raudtee avamine andsid Tallinna kaubandusele ja tööstusele võimaluse tugevaks arenguks. Sellest tingituna tekkis vajadus senist hariduselu reformida. 1872. anti Venemaal välja kooliseadus, mille alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp – reaalkool. Sidudes vajaduse uue haridusasutuse järele samal aastal olnud Peeter Suure 200. sünnipäevaga, sai rajatava kooli nimeks Tallinna Peetri Reaalkool, mida toetasid linnavalitsus ja gildid ühiselt 1700 hõberublaga.

Tähiseid Tallinna Reaalkooli ajaloost

• 1881: asutati saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. Tallinna Peetri Reaalkooli hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 1072.
• 1884: valmis peahoone, esimene kooliks projekteeritud hoone Tallinnas, arhitekt Max Höppener ja insener Carl Gustav Jacoby.
• 1885: I lend lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli.
• 1918: õppursõdurid liitusid Kaitseliiduga ja läksid Vabadussõtta.
• 1921: võeti kasutusele must-kuldne koolimüts.
• 1927: avati "Reaali Poiss" – mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele.
• 1954: kool muudeti segakooliks.
• 1958: valmis uus õppehoone nn väike maja.
• 1981: tehti suurem remont kooli juubeliks.
• 1993: taastati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
• 2000: kool jätkas tööd põhjalikult renoveeritud koolihoones.

Sümbolid

Koolimaja

10. juunil 1881. aastal võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse ehitada Tallinna Peetri Reaalkoolile uus koolihoone. Asukohaks valiti avar ja suur väljak praeguse Estonia puiestee ja Georg Otsa tänava nurgal. Tallinna Reaalkooli peahoone on ehitatud neoklassitsistlikus stiilis ning püstitati 1881–1883 rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil väljavalitud projekti järgi, arhitekt Max Höppener, insener Carl Gustav Jacoby. Kolmekorruselise, lameda kelpkatusega historitsistliku hoone peafassaadi liigendab rustikaalsete pilastritega portikus, mille lõpetab kolmnurkne frontoon. Peakorruseid kaunistavad pilastrid ja karniisid. Külgfassaadile avanevate aula akende vahele on paigutatud karüatiidid, skulptor A. Volz.

Hoone on üldjoontes säilitanud oma algse plaanilahenduse. Ruumid on paigutatud ümber keskse piduliku trepikoja ja selle kõrval läbi II ja III korruse ulatuva aula, millesse galeriina avanevad III korruse koridorid. Paraadtrepp annab majale pidulikkust, tagades ühtlasi koridoridele piisava valguse. Peatrepp ühendab omavahel kolme korrust 106 astmega, kõrvaltrepid viivad aga neljandale korrusele 196 astmega.

Aastatel 1999- 2000 toimusid Tallinna Reaalkoolis põhjalikud restaureerimistööd, mis lõppesid 2000. aasta septembris. Vastav projekt koostati 1998- 1999 aastal AS Tallinna Restauraator projektibüroos, autoriteks arhitekt Katrin Etverk ja sisekujundaja Tiiu Lõhmus, teostus AS Merko Ehitus. Hoonele on lisandunud IV korrus, muutmata hoone ajaloolist välisilmet. Võimaluste piires on taastatud teadaolevad algsed värvilahendused. Töid alustati 1999.a välisvõrkude paigaldamisega, paralleelselt alustati ettevalmistusi välisviimistlustöödeks ja uute trepikodade juurdeehitamiseks, siseruumides tehti lammutustöid ja kontsruktsioonide avamisi.

Koolimüts

Levinuim Tallinna Reaalkooli sümbol on koolimüts, millel on pikk ajalugu, mille vältel on müts ka muutunud. Lõpliku, praeguseni kestva kuju ja värvi andis Reaali mütsile kunstnik ja Tallinna Reaalkooli kunstipedagoog ning joonistusõpetaja Roman Nyman 1921. aastal. Selle kujunduse kiitis heaks nii pedagoogikanõukogu kui ka aasta hiljem haridusministeerium. Ilmselt sel ajal sai ka Reaalkooli mustast riidest, kuldsete triipudega äärtel ja siksakkidega mütsipõhjas eluõiguse ning jäi kooli sümboliks ja tunnuseks rohkem kui kahekümneks aastaks. 1923. aastal otsustas kooli pedagoogikanõukogu muuta koolimütsi kandmise kohustuslikuks. Peale koolireformi tegi haridusministeerium koolimütside üldises ettekirjutuses muudatusi mille tulemusel ei tohtinud enam põhikooli õpilastel mütsipõhjas olla kuldseid siksakke, kuid gümnasistidel see õigus säilis. Täna pannakse Tallinna Reaalkooli õpilastele oma kooli müts pähe õppeaasta avaaktuse eel kooli direktori ja klassijuhataja poolt.

Koolisõrmus ja lõpumärk

Kooli mütsi kõrval on Tallinna Reaalkooli olulisteks sümboliteks lõpumärk ja koolisõrmus. Lõpumärk oli kuuldavasti ka juba 20. sajandi algusaastail kasutusel, kuid vanim märk, mida on õnnestunud leida, pärineb aastast 1918 kuigi ka 1916. aasta vilistlane Georg Meri on väitnud, et ka nende lennul oli olnud sarnane märk. 1924. aastal korraldati esimene disainikonkurss märkide tarbeks, lootusega, et valides enimmeeldinud kujunduse, suudetakse edaspidi kindlam ja ühtsem kujundus põlistada.

Järgmisel aastal, 1925 korraldati aga juba uus konkurss, mille võitis Alfred Kang-Kaingi. Tema loodud kujunduses võib juba ära tunda kõigi hilisemate Reaali lõpumärkide algkuju. “Endisaegne romb oli kaotanud oma võrdkülgsuse ning asendatud kahe rombi ja ühe kolmnurgaga. Väiksem, valge romb märgi ülaosas kannab lennu numbrit. Sinivalgete püstkriipsudega (Tallinna ja Reaalkooli lipu värvid) kolmnurk on aluseks väiksemale rombile ning kannab teise kihina teksti “T I R”. Rombi läbivad musta ja kullaga kaunistatud stiliseeritud tiivad (kummalgi kuus hoosulge) viitavad Reaalkooli mütsi värvidele”.

Juba 1920. aastate teisel poolel hakati lõpumärke pidulikult jagama kooli aastapäeva aktusel ehk 29. septembril. Kõigepealt jagas tolleaegne direktor kiitust tublidele sportlastele ja muusikutele ning seejärel jagati tervele abituuriumile nende märgid. Abituriendid kinkisid seejärel austuse tähisena lõpumärgid direktorile, inspektorile, klassijuhatajatele (ordinaariustele) ja ka paarile soositumale õpetajale, ülendades neid sedasi “auabiturientideks”. Märkide kättejagamise tseremoonia kõrval kehtis traditsioon ka need sisse õnnistada ja seda pidu nimetati “märgipulliks”. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. aasta juuni keelati lõpumärkide tegemine ära. Hruštšovi sula perioodil, 1957. aastal, lõpumärkide tegemine taaselustati, kuid sugugi mitte päris endise lõpumärgi kujul.

Nagu eelnevalt kirjas oli 1940. aastal alanud punaokupatsioonist alates lõpumärkide tegemine keelatud, mis tähendas, et tekkis vajadus sümboli järele, mis ühendaks kõiki Reaalkooli lõpetajaid. Valik langes lõpusõrmuste kasuks. See komme jätkus ja kinnistus saksa okupatsiooni ajal (1941-1944), kuigi sõrmuste tegemine ja kandmine oli koolipoistele ka siis keelatud. Väidetavalt tehti esimesed sõrmused juba 1938. aastal. 1939. aasta sõrmusel oli ovaalsel plaadil “R”-täht ning tammelehed. Seega ei saa väita, et üksnes lõpumärkide keelustamine oli põhjuseks, miks lõpusõrmuseid valmistama hakati. Samas oli lõpumärkide keelustamine üheks põhjuseks, miks sõrmuste tegemine muutus traditsiooniks.

1940. aasta sügisel otsutas tollane lõpuklass, et tellib endale samuti kooli lõpusõrmused ning esialgu sooviti eeskujuks võtta 1939. aasta sõrmusest. Siis jõuti aga järeldusele, et too tammelehtedega versioon ei sobi ning lõpuklassis õppiv Heino Juurikas, kes oli hea joonistuskäega, tegi uue kavandi – ümmargusel mustal emailplaadil tosinnurga sisse “R” tähe. Heino Juurikas joonistas ja sõrmusele ka Reaali deviisi “Üks kõikide, kõik ühe eest”.

Nõukogude okupatsiooni ajal olid koolisõrmused kujunduselt üsna sarnased praeguste sõrmustega. Need olid samuti hõbedast, keskel mustal taustal koolimärk. Põhiline erinevus seisnes selles, et praegu on sõrmustel R-täht ja tol ajal oli IIK. Lisaks oli tammelehtede ning teksti kujundus veidi teistsugune ja koolimärki ümbritsevatel sakkidel puudus punkt, mis praegustel sõrmustel on. Nii praegustel kui tollastel sõrmustel on kooli deviis, kuid sõnastus on veidi erinev. 100. lennu sõrmustel on „üks kõikide, kõik ühe eest“ ning praegustel „kõik ühe eest, üks kõikide“.“

Hoolimata sellest, et sõrmused ei tohtinud olla R-tähega, lasid pea igast lennust mõned inimesed omale R-iga sõrmused teha. Kõiki sõrmuseid pidi küll kontrollima, kuid väga suure põhjalikkusega seda siiski ei tehtud. Osa õpilastest lasi hiljem IIK R-i vastu välja vahetada. Need, kellel oli sugulasi, kes olid varem Reaalkoolis õppinud, kandsid vanu sõrmuseid, millel oli samuti R-täht.

Kooli nimed

• 1881 Tallinna Peetri Reaalkool – Petri-Realschule zu Reval
• 1890 Revelskoje Petrovskoje Realnoje Utšilištše (Ревельское Петровское Реальное училище)
• 1918 Revaler Oberrealschule (Tallinna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasium, saksa õppekeelega) ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool (Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasium, eesti õppekeelega)
• 1919 Tallinna Linna I Reaalkool
• 1923 Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium
• 1930 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium
• 1934 Gümnaasiumi haruna – Tallinna Linna 1. Poeglaste Keskkool
• 1937 kahe eri haruna:
  • Tallinna 2. Progümnaasium + Tallinna 2. Gümnaasium
  • Tallinna 2. Reaalkool + Tallinna Majanduslik Erikool
• 1939 Erikool muudeti Tallinna 2. Poeglaste Kommertskooliks
• 1940 Tallinna 2. Keskkool
• 1941 Tallinna 2. Gümnaasium
• 1944 Tallinna 2. Keskkool
• 1990 Tallinna Reaalkool

Direktorid

• 1881–1890 Peter Osse
• 1890–1915 Wilhelm Petersen
• 1915–1933 Nikolai Kann
• 1933–1936 kt. Ernst Peterson-Särgava
• 1936–1940 Karl Koljo
• 1940–1941 kt. Anton Lipping
• 1941–1945 Tiit Reinaste
• 1945 Arnold Kurve
• 1945–1947 Johan Hansschmidt
• 1947–1949 Albert Kiitam
• 1949–1953 Emilie Pertels
• 1953–1970 Aleksei Tsõgankov
• 1970–1976 Oskar Radik
• 1976–1980 Hain Hiieaas
• 1980–1986 Harri Sirgi
• 1986–1995 Hain Hiieaas
• 1995 kt Helen Kaasik
• 1995–1998 Mart Kuurme
• 1998–2014 Gunnar Polma
• 2014– Ene Saar

Õpetajaid

• Aleksander Prikk
• Anton Õunapuu
• Karl Ernst Särgava
• Mart Kuurme

Vilistlased

• Georg Lurich
• Taavi Rõivas
• Mati Kaal
• Paul-Erik Rummo
• Markus Villig
• Jevgeni Ossinovski
• Allan Roosileht
• Veljo Tormis
• Paul Keres
• Maian Lomp
• Grete Lõbu
• Mart Kalm
• Tunne Kelam
• Siim Kiisler

Vaata ka

• Reaali Poiss
• Reaalmažoor
• džässbänd "R", Kurt Strobel (viiul, trummid), Herbert Putzker (viiul), Konstantin Paulson (hilisem Paalse) klaveril, Rolf Eichwald, Alfred Klas-Glas, Eduard Klas-Glas tšellol

Kirjandus

• Revalscher protestantischer Kalender für das Jahr 1898 : welches ein Gemeinjahr von 365 Tagen ist : nebst Adressbuch für Estland, 1898, lk. 95
• Mehed Vabaduse Puiesteelt : Tallinna Peetri Reaalkooli, Tallinna I Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi kunagiste õpilaste poolt koostatud mälestusteos oma auväärt kooli 90-nda aastapäeva tähistamiseks. Uppsala : Realistid vabas maailmas, 1972 (Uppsala : Arostryck). Teavik Tallinna Reaalkool E-kataloogis ESTER
• Reaali Teine Raamat : Tallinna Reaalkooli kunagiste õpilaste poolt koostatud : mälestusteos meie lugupeetud kooli 110-nda aastapäeva tähistamiseks, New York ja Toronto, 1991. Teavik Tallinna Reaalkool E-kataloogis ESTER
• Ühe Vabadussamba lugu. 1993. ISBN 9985-801-12-1
• Tallinna Reaalkool 1881–2001: vilistlased. 2002. ISBN 9985-849-23-X
• Märt Karmo, 2011. Must-kuldne müts me peas... II, Tallinna Reaalkool 1920-1940, Saksa Reaalkool 1919-1939.
• "Reaal ajas" (2006, film, lavastaja Hardi Volmer)

Välislingid

• Tallinna Reaalkooli koduleht
• Tallinna Reaalkooli Vilistlaskogu koduleht
• 2013, Merilin Vihmaru, Ajatelje teejuht. 1970.-1980. aastad.