Martti Ahtisaari: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
16. rida: 16. rida:
| partei = [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
| partei = [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
}}
}}

'''Martti Oiva Kalevi Ahtisaari''' (sündinud [[23. juuni]] [[1937]] [[Viiburi]]s) on [[Soome]] [[diplomaat]] ja poliitik, [[Soome president]] [[1994]]–[[2000]].
'''Martti Oiva Kalevi Ahtisaari''' (sündinud [[23. juuni]] [[1937]] [[Viiburi]]s) on [[Soome]] [[diplomaat]] ja poliitik, [[Soome president]] [[1994]]–[[2000]].


35. rida: 36. rida:


[[2006]]. aastal pidas Ahtisaari kuude viisi kõnelusi [[Kosovo]] probleemi lahendamiseks<ref name=lk278>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 278</ref>. "Iseseisvus rahvusvahelise järelevalve all on Kosovo jaoks ainus elujõuline lahendus," leidis ta [[2007]]. aasta märtsi algul valminud [[raport]]is<ref name=lk278/>. [[14. veebruar]]il 2007 lükkas [[Serbia]] vastvalitud parlament ÜRO erisaadiku Ahtisaari kava Kosovo tuleviku kohta peaaegu ühel häälel tagasi<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 250</ref>. Serbiat toetav Venemaa blokeeris Ahtisaari iseseisvuskava ka [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s<ref name=lk278/>. Kõnelused juba kaheksa aastat ÜRO haldusalas olnud Kosovo üle jätkusid<ref name=lk278/>.
[[2006]]. aastal pidas Ahtisaari kuude viisi kõnelusi [[Kosovo]] probleemi lahendamiseks<ref name=lk278>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 278</ref>. "Iseseisvus rahvusvahelise järelevalve all on Kosovo jaoks ainus elujõuline lahendus," leidis ta [[2007]]. aasta märtsi algul valminud [[raport]]is<ref name=lk278/>. [[14. veebruar]]il 2007 lükkas [[Serbia]] vastvalitud parlament ÜRO erisaadiku Ahtisaari kava Kosovo tuleviku kohta peaaegu ühel häälel tagasi<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 250</ref>. Serbiat toetav Venemaa blokeeris Ahtisaari iseseisvuskava ka [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s<ref name=lk278/>. Kõnelused juba kaheksa aastat ÜRO haldusalas olnud Kosovo üle jätkusid<ref name=lk278/>.

2008. aastal sai Ahtisaari oma pikaajalise töö eest rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].


Lisaks oma emakeelele, [[soome keel]]ele, räägib Ahtisaari ka [[rootsi keel|rootsi]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]t.
Lisaks oma emakeelele, [[soome keel]]ele, räägib Ahtisaari ka [[rootsi keel|rootsi]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]t.

Redaktsioon: 23. august 2021, kell 13:58

Martti Ahtisaari
Martti Ahtisaari
Martti Ahtisaari
10. Soome president
Ametiaeg
1. märts 1994 – 1. märts 2000
Eelnev Mauno Koivisto
Järgnev Tarja Halonen
Isikuandmed
Sünniaeg 23. juuni 1937 (86-aastane)
Viiburi, Soome
Surmaaeg 16. oktoober 2023 (86-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Erakond Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
Autogramm

Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (sündinud 23. juuni 1937 Viiburis) on Soome diplomaat ja poliitik, Soome president 1994–2000.

Pikaajalise töö eest rahuvahendaja ja rahvusvaheliste konfliktide lepitajana sai Martti Ahtisaari 2008. aastal Nobeli rahuauhinna.

Ahtisaari vanavanaisa Julius Marenius Adolfsen emigreerus Soome 1872 Lõuna-Norrast Tistedalenist. Isa Oiva Ahtisaari võttis Soome kodakondsuse alles 1929 ja säilitas perekonnanime Adolfsen kuni 1937. aastani. Jätkusõjas osales Oiva idarindel mehaanikuna, aga ema Tyyne sõitis koos pojaga Kuopiosse, sõja jalust kaugemale.

1952 kolis pere Oulusse. Samal aastal lõpetas Martti keskkooli Oulun Lyseon Lukio, mille olid lõpetanud ka Soome presidendid Kaarlo Juho Ståhlberg ja Kyösti Kallio, ning astus kohalikku NMKÜ-sse. Ta läbis sõjaväeteenistuse ja lõpetas selle reservkaptenina. Seejärel läbis ta kaugõppes kaheaastase kursuse Oulu õpetajate seminaris ja lõpetas selle 1959 algkooliõpetajana.

1960 kolis ta Pakistani Karachisse juhtima NMKÜ korraldatava kehalise kasvatuse õppe organiseerimist. Tema töö hulka kuulus õpetajate koolitus ja õpilaskodude haldamine.

Soome naasis ta 1963 ja hakkas tegutsema MTÜ-des, mis vastutasid arengumaade abistamise eest, ja astus rahvusvahelisse üliõpilasiorganisatsiooni AIESEC. 1965 asus ta tööle Soome välisministeeriumis rahvusvahelise arenguabi büroos, jõudes lõpuks büroo juhataja asetäitjaks.

Ta alustas diplomaadikarjääri, esialgu 1977–1981 ÜRO esindajana Namiibias, aidates luua iseseisvat Namiibia riiki.

Enne Sotsiaaldemokraatliku Partei presidendikandidaadiks valimist oli ÜRO peasekretäri asetäitja, kes esindas ÜRO-d 1989–1990 Namiibias ja 1993 Jugoslaavias. Toetas energiliselt Soome astumist Euroopa Liitu ja pühendus suhete parandamisele Venemaaga.

1995. aastal anti talle Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk.

2006. aastal pidas Ahtisaari kuude viisi kõnelusi Kosovo probleemi lahendamiseks[1]. "Iseseisvus rahvusvahelise järelevalve all on Kosovo jaoks ainus elujõuline lahendus," leidis ta 2007. aasta märtsi algul valminud raportis[1]. 14. veebruaril 2007 lükkas Serbia vastvalitud parlament ÜRO erisaadiku Ahtisaari kava Kosovo tuleviku kohta peaaegu ühel häälel tagasi[2]. Serbiat toetav Venemaa blokeeris Ahtisaari iseseisvuskava ka ÜRO Julgeolekunõukogus[1]. Kõnelused juba kaheksa aastat ÜRO haldusalas olnud Kosovo üle jätkusid[1].

2008. aastal sai Ahtisaari oma pikaajalise töö eest rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel Nobeli rahuauhinna.

Lisaks oma emakeelele, soome keelele, räägib Ahtisaari ka rootsi, prantsuse, inglise ja saksa keelt.

Teosed

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 278
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 250

Välislingid

Eelnev
Mauno Koivisto 		Soome president
1994–2000 		Järgnev
Tarja Halonen
Soome presidendilipp

Kaarlo Juho Ståhlberg • Lauri Kristian Relander • Pehr Evind Svinhufvud • Kyösti Kallio • Risto Ryti • Carl Gustaf Emil Mannerheim • Juho Kusti Paasikivi • Urho Kekkonen • Mauno Koivisto • Martti Ahtisaari • Tarja Halonen • Sauli Niinistö • Alexander Stubb

Nobel
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Martti_Ahtisaari&oldid=5949944"