Eesti punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kirjutaja perspektiivi (meie) asemel neutraalne sõnastus
(Kirjutaja perspektiivi (meie) asemel neutraalne sõnastus)
{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}}
'''Eesti punane raamat''' ehk punane nimestik on [[Eesti|Eesti riigi]] territooriumil leitud looduslike [[liik (bioloogia)|liikide]] andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende [[väljasuremine|väljasuremise]] tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on meieEesti ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine [[elurikkus|liigilise mitmekesisuse]] vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ning alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks.{{lisa viide}}
 
Punaste nimestike pidamise algatus on pärit [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelisest looduskaitseliidust]], mis peab ohustatud liikide andmestikku [[IUCNi punane nimistu|ülemaailmselt ohustatud liikide kohta]].{{lisa viide}}
 
== Ajalugu==
Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati [[1975]]. aastal [[Eerik Kumari]] eestvedamisel [[Eesti Teaduste Akadeemia]] looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, autoriteks olid peamiselt [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] (ZBI) teadlased ja raamat sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. aastal ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat <ref>[http://www.zbi.ee/talkk/html/punane.htm EESTI TA LKK PUNANE RAAMAT]</ref>.
 
Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis [[Arvi Järvekülg]], 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal.{{lisa viide}}
 
Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli [[Vilju Lilleleht]]. Andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal [[Keskkonnaministeerium]]i ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu veebiväljaanne, mis kajastas 1998. aastal ilmunud trükitud raamatu andmeid <ref>[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat: saateks]</ref>.
 
2006. aastal hakkas TA looduskaitse komisjon uut punast raamatut koostama. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]]-i nõuded. See kajastas parimal moel ajakohaseid teadmisi liikide seisundist meieEesti looduses ja moodustab liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks teadusliku aluse. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e kodulehel<ref>[http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est eElurikkus]</ref>.
 
== Viited ==

Navigeerimismenüü