Rohuküla raudteejaam

Rohuküla raudteejaam oli raudteejaam Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu raudteejaamast.

Raudteejaam rajati seoses laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudtee pikendamisega Vene Keisririigi Rohuküla sõjasadamasse (osa Tallinna mereväebaasist).

Ajalugu

Mõnedel andmetel hakati raudteed Haapsalust pikendama Rohukülla 1913. aastal. On võimalik, see leidis aset siiski 1915. aastal seoses Rohuküla kui sõjasadama väljaehitamisega.

Plaani järgi pidi Rohuküla jaama rajatama raudteevõrk koos teedega sadamamuulidele, manööverdusplatsi, aga ka personali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, tellistest vaksalihoone jms.

Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas oktoobris 1917 taganevate Venemaa Ajutise Valitsuse vägede poolt sadamaehitiste hävitamine. Muu hulgas hävitati siis ka vaksalihoone.

Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda

Rohuküla sadam ja segarong, aasta 1932

Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed tsiviilotstarbel ning käigus oli Haapsalu–Rohuküla reisirong. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teel samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. 1923. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks raudteed (peatee ja kõrvaltee) koos kahe pöörangu ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80 x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. 1925. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.

1933. aastal valmis raudtee servas uus madal perroon ning köetav sõrestiktarindis ja laudvoodriga vaksalihoone. Selles asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune lihtsa arhitektuuriga hoone ehitati samal ajal ka Lilleküla peatusse.

Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:

„Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).“

–

1939. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel anti Rohuküla jaam koos sadamaga NSV Liidu sõjaväebaasidele tingimusel, et sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele.

Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus

Pärast Teist maailmasõda

Peale sõda kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks (mõned kilomeetrid enne sadamat rajati harutee Kiltsi lennubaasi teenindamiseks) ning Haapsalu linna piiril asuva jõusöödatehase ja küttekontori varustamiseks. Seoses Rohuküla sadamasilla põlenguga pärast Teist maailmasõda vähenes ilmselt ka sadamasse väljasõitnud rongide osakaal. Rohuküla sadamaharu suleti lõplikult ilmselt 1970. aastate algul ja kasutusse jäi seejärel üksnes sõjaväebaasini kulgenud teeosa. Viimased veod toimusid Rohuküla suunalisel raudteel tõenäoliselt 1993. aastal, kui sõjaväebaasist toimetati Haapsalu jaama äraviimiseks Venemaa sõjatehnikat.

Pärast võõrvägede lahkumist jäi raudtee seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. 1995. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud.

Praegu asub vanal raudteetammil Läänemaa Tervisetee.

Välislingid

• Postimees 1995. aastal: osa Haapsalu raudteest on läinud varaste saagiks