Lembit Koik

Lembit Koik

Lembit Koik (3. september 1929 Tartu – 5. jaanuar 2017) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.

Lõpetas 1947. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli juristina.

Töötas 1952–1966 info- ja sporditoimetajana ning osakonnajuhatajana Eesti Raadios, Õhtulehes ja Spordilehes.

Aastatel 1966–1989 oli ta bülletääni Nõukogude Õigus peatoimetaja ja 1990. aastal asutas ta ajakirja Eesti Jurist, mille peatoimetajaks oli 1991. aastani.

Aastail 1991–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli nõunik.

Sportlase ja sporditegelasena

Sportima suunas teda õpetaja Endel Arand. Tuli 1948–1955 veepallis ÜSK ning Tallinna Dünamo meeskonnas 3 korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. 1950 Spartaki üleliiduliste meistrivõistluste pronks. Kuulus 1948–1955 Eesti veepallikoondisse ning 1946–1947 Tartu Kalevi korvpalli- ja jäähokimeeskonda.

Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena. Oli 1960–1965 Veepalliföderatsiooni esimees, 1959–1967 Jalgpalli- ja Jäähokiföderatsiooni presiidiumi liige, 1989–1998 Eesti spordiseaduse eelnõu töörühma juht, 1995 spordiseltsi Põhjakotkas asutajaid, volikogu esimees ja pikka aega juhatuse liige. Tegutses kohtunikuna (veepallis vabakategooria). Kuulus a-st 1985 Rahvusvahelisse Jalgpalliajaloo ja -statistika Föderatsiooni (ISSHS).

Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige (aastast 1958), auliige (1999). Oli Eesti Spordiajaloo Seltsi liige (aastast 1993), auliige (2002). Eesti Jalgpalliliidu kuldmärk (2019, postuumselt). Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse esimees ja VEKSA ühingu spordisektsiooni esimees.

Poliitiline tegevus

Eesti Ajakirjanike Liidu esindajana oli ta kutsutud 1987. aastal Loominguliste Liitude Kultuurinõukokku. Loomeliitude ühispleenumil 1.-2. aprillil 1988 tegi ta ettepaneku pöörduda ametlikult NSV Liidu peaprokuröri poole, et tunnistada Eestis 1941. aastal ja sõjajärgsetel aastatel aset leidnud massiküüditamised ebaseaduslikuks ning tühistada nende aluseks olnud aktid.

Ta osales 1988. aasta 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel", kus toodi üldsuse ette kava algatada Rahvarinne Perestroika toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus Tallinnas Mainoris. Nii eesti- kui ka venekeelse Rahvarinde Teataja esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja Nõukogude Õigus toimetuses.

1988. aasta oktoobris toimunud Eestimaa Rahvarinde asutamiskongressil pidas Lembit Koik avakõne ja ka juhatas kongressi esimest istungit.

Rahvarinde lühiajaloo ning tema enda osalemise selles võtab kokku 2004 ilmunud raamat "Balti kett".

Teosed

Toimetas ja koostas spordiraamatuid, tegi kaastööd kalendritele ja välismaa ajakirjandusväljaannetele.

• "XVII olümpiamängud. Rooma" 1960 (1962, autoreid)
• "Jalgpall. Minevikust tänapäevani" (1970, koostaja ja autoreid)
• G. Kristjanson. "Eesti raskejõustiku ajaloost" (1973, toimetaja)
• "Jääpall, jäähoki" (1977, autoreid)
• Lühike spordiajalugu tutvustav sari "Sportiv Eesti" (1978–1980, inglise, saksa, soome, vene ja eesti keeles)
• "Olümpiamängud" (1980, autoreid)
• "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988" (1996, koostaja ja autoreid)
• "Eesti sport läbi aegade" (1996, autoreid).

Tunnustus

• 1983 Eesti NSV teeneline jurist

Välislingid

• Biograafia ESBL-is
• Selgust meie spordiajakirjandusse
• Rahvarinde Teataja
• Rein Veidemann. Suri ajakirjanik ja Rahvarinde üks käimalükkajatest Lembit Koik. Postimees, 5. jaanuar 2017