Kullerkupp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+pilt
16. rida: 16. rida:
}}
}}
[[Pilt:Kullerkupu õis.jpg|pisi|Kullerkupu õis]]
[[Pilt:Kullerkupu õis.jpg|pisi|Kullerkupu õis]]
[[Fail:Trollius europaeus seed head - Keila.jpg|pisi|Vili]]
'''Harilik kullerkupp''' (''Trollius europaeus'') on [[Tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kullerkupp (perekond)|kullerkupu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].
'''Harilik kullerkupp''' (''Trollius europaeus'') on [[Tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kullerkupp (perekond)|kullerkupu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].



Redaktsioon: 1. august 2021, kell 18:31

Harilik kullerkupp

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Perekond Kullerkupp Trollius
Liik Harilik kullerkupp
Binaarne nimetus
Trollius europaeus
L.
Kullerkupu õis
Vili

Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Taimel on palju rahvapäraseid nimetusi: munalill, munaninn, haninupp, kulderkupud, kuldnupp ja kullerkukk.

Esimesena kirjeldas kullerkuppu teaduslikult Linnaeus.

Kullerkupp kasvab Euroopas, Väike-Aasias, Lääne-Siberis ja arktilises Põhja-Ameerikas[1]. Eestis on ta levinud kõikjal, ent paiguti[2].

Kullerkupp kasvab niitudel, metsaservadel, põõsastikes ning salu-, lodu- ja lammimetsas. Sageli võib ta kasvada koos nõgestega.[1]

Kirjeldus

Kullerkupp on mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline taim. Taime kõrgus on 20–70 cm[2]. Kullerkupul on üheaastane vars, mis on püstine, suhteliselt vähe harunenud ja alusel kuivanud lehtede kiududega. Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, mis kasvades moodustavad sageli kogumeid. Risoom on lühike ja jäme.[1]

Kullerkupul on sõrmjagused lehed. Pealt on need tumerohelised, alt heledamad. Rohked juurmised lehed on pika rootsuga ja nende laba on sõrmjalt 3–5-jagune, rombjate osade ja hambulise servaga. Varrelehed on lühikese rootsuga või päris rootsuta, juurmistest vähem jagunenud ja väiksemad ning neid on vähem.[1]

Õied paiknevad taimel ühekaupa. Need on kerajad ja läbimõõduga 3–5 cm. Õied on värvunud erekollaseks. Kuid õie ehitus on ebatavaline: need, mis meenutavad kroonlehti, on hoopis eredalt värvunud tupplehed. Nad on nõgusad ja neid on 10–15. Nende vahel on peidus kõik õie ülejäänud osad. Kroonlehed on kullerkupul siiski olemas, aga need on muundunud kitsasteks veidi laienenud tipuga 5–7 mm pikkusteks meemahutiteks nektaariumideks. Kroonlehti on palju ja nad on oranži värvi. Tolmukaid ja emakaid on samuti palju. Kullerkupp õitseb mais-juunis.[1]

Õitsemise ajal ei avane õied kunagi, kaitstes nii õietolmu niiskuse eest. Ometi on ta putuktolmleja. See tekitab küsimuse, kuidas siis putukad nektarile ligi pääsevad. Enamik tõepoolest ei pääse. Kullerkuppu tolmeldavad väga väikesed putukad, kes mahuvad tupplehtede vahelt läbi pugema.[3]

Leidub selgrootuid, kes kohe elavadki suhteliselt kinnise õietupe sees või siis munevad sinna[1]. Õie sees on tuulevaikne ja soe ning toitugi nektari näol piisavalt[3]. Need mardikad, kes õie sees munemas käivad, ühtlasi tolmeldavad seda[3].

Kullerkupul on must kukkurvili, mis näeb välja nagu ümar läikiv nutt. See kerajas moodustis koosneb hernekauna meenutavatest sentimeetripikkustest läikivrohelistest viljadest. Vilja tipul on väike kõver konksuke, millega ta saab haakuda mööduva looma või inimese külge. Nii ei levi kullerkupp mitte seemnete, vaid viljadega. Kui aga ühtki looma kullerkupu lähedusse ei satu, siis pudenevad kullerkupu seemned taime lähedusse.[1]

Kasutamine

Kogu kullerkupp on mürgine, sest sisaldab tulikalistele omast südamemürki protoanemoniini. Sellepärast loomad teda tavaliselt ei söö. Kullerkuppude korjamise järel ei tasu sõrmi suhu panna: võib saada mürgituse.[1].

Kullerkupp kannatab ümberistutamist ja on olnud mitme kultuursordi aretuse aluseks. Dekoratiivsuse tõttu ohustab teda massiline noppimine: teda korjatakse nii müügiks kui koduaedadesse ümberistutamiseks[3]. Sellepärast on parem teda mitte noppida või kui siiski, siis ei tohi kõiki õisi ära korjata, vaid mõni peab kasvama jääma[1]. Aias võivad taimed olla isegi lopsakamad kui vabas looduses, kui kasvukoha tingimused, eriti valgus ja mulla niiskus vastavad looduslikule[3].

Tänapäeval on kullerkupp soodsas seisundis, aga lisaks noppimisele ohustab teda kasvukohaks olevate niitude võsastumine või ülesharimine.[1]

Sümbol

Harilik kullerkupp on Norra Tromsi maakonna tunnuslill.

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 bio.edu.ee Õistaimed Vaadatud 19.02.2013
  2. 2,0 2,1 herba.folklore.ee Harilik kullerkupp Trollius europaeus Vaadatud 13.02.2013
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 tere.kevad.ee Harilik kullerkupp Trollius europaeus Vaadatud 19.02.2013