Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel
51. rida: | 51. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[Jumal]] |
|||
* [[Fundamentalism]] |
|||
* [[Katoliku kirik Eestis]] |
* [[Katoliku kirik Eestis]] |
||
* [[Kreekakatoliku kirik]] |
* [[Kreekakatoliku kirik]] |
Redaktsioon: 1. august 2021, kell 13:49
See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Peakorter | Vatikan |
---|---|
Tegevuspiirkond | ülemaailmne Püha Tool |
Juhtkond | Rooma paavst |
Peaorgan | Rooma kuuria |
Katoliku kirik ehk roomakatoliku[1] kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik[2], ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).[3] Tegemist on maailma ühe vanima usuühinguga, mis on mänginud olulist rolli läänemaailma ajaloos.[4] Katoliku kiriku hierarhia tipus seisab Rooma piiskop, keda nimetatakse ka paavstiks. Kiriku peamised uskumused on kokku võetud Nikaia usutunnistuses ja apostellikus usutunnistuses; protestantlikest kirikutest eristab katoliku kirikut eelkõige seitsme sakramendi ja paavsti ülemvõimu tunnistamine.[5]
Katoliikluse seisukohalt on katoliku kirik ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus maa peal.
1054. aastal toimunud suure kirikulõhe tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik õigeusu ja katoliku kirikuks.
Organisatsioon
Katoliku kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Paavst on ilmeksimatu ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst Vatikani linnriigi pea.
Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi (kongregatsioone) juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium (konklaav) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.
Riitused
Katoliiklastel ja õigeusklikel on seitse sakramenti: ristimise,[6] konfirmatsiooni, armulaua, abielu, vaimulikuseisuse, meeleparanduse ja haigete salvimise sakrament. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad.
Oma pühitsemisvõimu (vt sakramentide pühitsemine ja jagamine) annab katoliku kirik vaimulikuametisse pühitsemise sakramendi kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Ladina riituses on vaimulikule normiks tsölibaat.
Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop.
Jumalateenistuse põhivormid on missa, laudes, vesper, vigiilia jt. Nende kõrval korraldatakse protsessioone, palverännakuid ja muid kombetalitusi. Jumalateenistusi ja kombetalitusi toimetatakse pidulikult, kasutades liturgilist riietust, liturgilist muusikat, mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, liturgilisi värve), pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit.
Kiriku ainsaks ameti- ja liturgiliseks keeleks oli 1965. aastani ladina keel.
Roomakatoliku kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud (vt munklus).
Vaata ka
- Katoliku kirik Eestis
- Kreekakatoliku kirik
- Ukraina Kreekakatoliku Kirik
- Maavalla Katoliiklik Liikumine
- Kanooniline õigus
- Hereesia
- Ketserlus
- Klooster
- Kongregatsioon
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Katoliku kirik |
Viited ja märkused
- ↑ Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, roomakatoliku
- ↑ Rooma-Katoliku Kirik. Eesti Apostellik Administratuur
- ↑ Vatican statistics report church growth remains steady worldwide National Catholic Reporter, 02.05.2014 (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ O'Collins, Gerald; Farrugia, Maria. Catholicism: The Story of Catholic Christianity. Oxford University Press, 2003, v.
- ↑ Stanford, Peter. Roman Catholic Church BBC Religions, 29.06.2011 (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.