Erika Kirpu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
11. rida: 11. rida:
| Medalid =
| Medalid =
{{Olümpia1}}
{{Olümpia1}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tōkyō]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Naiskondlik epee]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Naiskondlik epee]]}}
{{MedalVõistlus|[[Vehklemise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{MedalVõistlus|[[Vehklemise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2017]]|Naiskondlik epee}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2017]]|Naiskondlik epee}}

Redaktsioon: 29. juuli 2021, kell 01:39

Erika Kirpu
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 22. juuni 1992 (31-aastane)
Sünnikoht Moskva
Pikkus 175 cm
Kaal 60 kg
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2020 Tokyo Naiskondlik epee
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2017 Naiskondlik epee
Hõbe 2014 Naiskondlik epee
Pronks 2014 Individuaalne epee
Euroopa meistrivõistlused
Kuld 2013 Naiskondlik epee
Kuld 2016 Naiskondlik epee
Hõbe 2015 Naiskondlik epee
Pronks 2012 Naiskondlik epee
Pronks 2018 Naiskondlik epee
Juunioride maailmameistrivõistlused
Kuld 2010 Naiskondlik epee
Juunioride Euroopa meistrivõistlused
Kuld 2007 Naiskondlik epee
Hõbe 2009 Naiskondlik epee
Pronks 2008 Naiskondlik epee
Pronks 2010 Naiskondlik epee

Erika Kirpu (sündinud 22. juunil 1992 Moskvas [1]) on Eesti epeevehkleja, maailmameister, olümpiavõitja.

Ta lõpetas aastal 2010 Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja aastal 2014 Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduskonna.

Kirpu osales Eesti vehklejate naiskonnas, mis võitis 2013. aastal Zagrebis Euroopa meistrivõistlustel vehklemises kuldmedali. 2012. aastal võitis ta Legnanos Euroopa pronksi.

Individuaalvõistlejana tuli Kirpu 2008. aastal Euroopa meistriks kadettide vanuseklassis. Juunioride seas võistles ta Euroopa ja maailma meistrivõistlustel.[2]

2009. aastal pälvis Kirpu noore sportlase preemia.

2013. aastal aasta võistkonna tunnustuse pälvinud Eesti epeenaiskonna liige [3]

2014. aastal Kaasanis toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta individuaalses võistluses pronksmedali ja naiskondlikus epees hõbeda. Sama aasta lõpus nimetati ta Eesti aasta naissportlaseks.

Aastal 2015 võitis ta Šveitsis toimunud Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikus epees hõbemedali.

Juulis 2021 tuli Kirpu koos Eesti naiskonnaga olümpiavõitjaks.

Saavutused

Maailmameistrivõistlused

2014 Venemaa Kaasanis:

  • Hõbe hõbemedal naiskondlikus epees
  • Pronks pronksmedal individuaalses epees

2017 Saksamaa Leipzigis:

  • Kuld kuldmedal naiskondlikus epees

Euroopa meistrivõistlused

2012 Itaalia Legnano:

  • Pronks pronksmedal Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikus epees

2013 Horvaatia Zagreb:

  • Kuld kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikus epees

2015 Šveits Montreux:

  • Hõbe hõbemedal Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikus epees

2016 Poola Torun:

  • Kuld kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikus epees

Tunnustus

Isiklikku

Tema isa oli vehkleja ja vehklemistreener Viktor Kirpu (1955–2018), ema on vehklemistreener Irina Satanenko (s. 26. mail 1963).

Alates 2016. aastast elab ja treenib ta Itaalias Milanos[4]. Elukaaslane Enrico Garozzo alustas 2017 vene keele õpinguid[5].

Viited

  1. Erika Kirpu biograafia ESBL-is
  2. "KIRPU Erika - Biography", eurofencing.com (vaadatud 24. juunil 2013)
  3. Aasta võistkond
  4. Erika Kirpu: tõmban elu ja vehklemise vahel sageli paralleele, Tartu Postimees, 4. jaanuar 2019
  5. Erika Kirpu itaallasest kallim alustas vene keele õpinguid, Õhtuleht, 22. märts 2017

Välislingid