Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
==Tšuvašid Eestis== |
==Tšuvašid Eestis== |
||
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi: Narvas on 2003. aastal asutatud selts [[Narspi]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi]</ref> ja Tallinnas 1990. aastal asutatud [[Tšuvaši Kultuuriselts]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts]</ref>. Mõlemal seltsil on oma pärimusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan<ref>[http://www.chuvashfolk.com Palan]</ref>. |
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi: Narvas on 2003. aastal asutatud selts [[Narspi]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi]</ref> ja Tallinnas 1990. aastal asutatud [[Tšuvaši Kultuuriselts]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts]</ref>. Mõlemal seltsil on oma pärimusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan<ref>[http://www.chuvashfolk.com Palan]</ref>. |
||
Tallinnas tegutseb ka tšuvaši ''folk-pop''-ansambel |
Tallinnas tegutseb ka tšuvaši ''folk-pop''-ansambel [[Tarai]] (Тарай)<ref>[https://soundcloud.com/tarajkun/ Taraj]</ref>. |
||
Tšuvaši päritolu on laulja [[Elina Netšajeva]] ja oli näitleja [[Angelina Semjonova]]. |
Tšuvaši päritolu on laulja [[Elina Netšajeva]] ja oli näitleja [[Angelina Semjonova]]. |
||
Redaktsioon: 27. juuli 2021, kell 16:00
Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias.[1] 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši,[2] neist Tšuvaššias 814 750.[3]
Tšuvaššide Kaasani khaaniriigi asualad liideti Moskva tsaaririigiga 1552. aastal. Tšuvašid olid paganausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka islam. 17. sajandil algas tšuvaššide ristimine vene õigeusku, 18. sajandil muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja Siberisse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus 19. sajandi lõpul Türki ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.[4]
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soomeugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.
Tšuvašid Eestis
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.[5] Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi: Narvas on 2003. aastal asutatud selts Narspi[6] ja Tallinnas 1990. aastal asutatud Tšuvaši Kultuuriselts[7]. Mõlemal seltsil on oma pärimusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan[8]. Tallinnas tegutseb ka tšuvaši folk-pop-ansambel Tarai (Тарай)[9].
Tšuvaši päritolu on laulja Elina Netšajeva ja oli näitleja Angelina Semjonova.
Vaata ka
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Narspi
- ↑ Tšuvaši Kultuuriselts
- ↑ Palan
- ↑ Taraj
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšuvašid |
- Artikkel "Чуваши" saidil Hronos (vene keeles)