Nikolai von Glehn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
43. rida: 43. rida:
****Adriana von Glehn
****Adriana von Glehn
*****[[Mercedes Elizabeth del Carmen Carrascosa von Glehn|Mercedes von Glehn]]<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g1510s30924 Nõmmet külastasid von Glehni järeltulijad]</ref>, [[Lavras]]i esindajana [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigi]] miss 1960, Miss [[Brasiilia]] 1960 4. koht, Reina Continental del Café (Continental Queen of Coffee) võitja 1961<ref>[http://www.tiosam.net/enciclopedia/?q=Miss_Brasil_1960 Miss Brasil 1960], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee.htm Reina Continental del Café], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee_1957.htm Pilt]</ref>, abikaasa Alvaro Santos ja vennatütar Christina von Glehn, kes elavad Brasiilias.
*****[[Mercedes Elizabeth del Carmen Carrascosa von Glehn|Mercedes von Glehn]]<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g1510s30924 Nõmmet külastasid von Glehni järeltulijad]</ref>, [[Lavras]]i esindajana [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigi]] miss 1960, Miss [[Brasiilia]] 1960 4. koht, Reina Continental del Café (Continental Queen of Coffee) võitja 1961<ref>[http://www.tiosam.net/enciclopedia/?q=Miss_Brasil_1960 Miss Brasil 1960], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee.htm Reina Continental del Café], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee_1957.htm Pilt]</ref>, abikaasa Alvaro Santos ja vennatütar Christina von Glehn, kes elavad Brasiilias.

* Elsbeth von Glehn (sünd 1869), abiellus [[Vasalemma mõis|Vasalemma mõisniku]] [[Eduard Karl Ewald von Baggehufwudt|Eduard Karl Ewald von Baggehufwudtiga]] (sünd 1870), fotograaf [[Ned de Baggo]] ema


[[Pilt:Glehni kuju.jpg|pisi|[[Seaküla Simson]]i loodud Glehni kuju Nõmmel|alt=Glehni kuju Nõmmel. Autorid Paul Mänd ja Seaküla Simson]]
[[Pilt:Glehni kuju.jpg|pisi|[[Seaküla Simson]]i loodud Glehni kuju Nõmmel|alt=Glehni kuju Nõmmel. Autorid Paul Mänd ja Seaküla Simson]]

Redaktsioon: 18. juuli 2021, kell 22:10

Nikolai von Glehn
Nikolai von Glehn
Sünninimi Alexander Nikolai von Glehn
Sündinud 16. juuli 1841
Jälgimäe mõis
Surnud 7. september 1923 (82-aastaselt)
Brasiilia

Alexander Nikolai von Glehn [nikol'ai fon gleen] (16. juuli 1841 Jälgimäe mõis[1]7. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsast.

Noorus

Alexander Nicolai von Glehni lapsepõlv polnud kerge. Kaheaastaselt kaotas ta isa. Von Glehn õppis Tartu ülikoolis majandusteadust ja Saksamaal arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri.

Glehn ja Nõmme

1873. aastal andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese krundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn".

Loss ja park

Praegusesse Glehni parki laskis Nikolai von Glehn oma kavandite järgi ehitada niinimetatud Glehni lossi. See valmis aastal 1886. Loss on varustatud keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornikeste, sakilise rinnatisega jmt, mis pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Osa ruumide seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Teiste hulgas leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!"

1902. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud raudkividest Kalevipoja kuju. Ta modelleeris ja ehitas kuju ise. See võttis aastaid aega ja valmis alles 1908. aastal. Kui kuju oli pooleldi valmis, kukkus see oma raskuse tõttu jalge pealt maha. Glehn andis kangelasele kätte tugeva malaka, mis teda edaspidi püsti hoidis. Kohalikele meenutas kuju aga rohkem kuradit.Eksitus tuli sellest, et vana Glehn ei tundnud küllalt hästi Eesti minevikku, selle-eest aga väga hästi Saksa minevikku: vanad germaanlased tõmbasid jahile minnes metsloomade petmiseks selga härjanaha, millel olid veel sarved küljes. Glehn, tahtes anda ka Kalevipojale jahimehe välimust, sest seegi käis jahil, pani Kalevipojale samuti härjanaha koos sarvedega selga ja eestlased, kes ei tundnud seda saksa joont, hakkasid Kalevipoega kuradiks pidama.[2]

Teise künka otsa laskis von Glehn püstitada samasugustest kividest lohe kuju, mida hakati rahvasuus kohe krokodilliks kutsuma. Skulptuur ehitati umbes samal ajal kui Kalevipoeg ühe vene inseneri poolt Glehni plaanide, jooniste ja õpetuste järgi. Vanahärra ise oli ametis Kalevipojaga. Ka krokodilliga juhtus ehitamise ajal umbes sama õnnetus, mis Kalevipojaga. Kas tehti krokodillile hirmus nõrk kael või hirmus raske pea, kuid peaaegu kohe pärast valmimist oli krokodillil pea otsast kukkunud. Von Glehn võtnud vana pea ja pistnud selle kaelapidi maa sisse ja nii jäänud mulje, nagu poeks teine krokodill maa seest välja.[2]

1910. aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja.

Emigreerumine

Esimene maailmasõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). 1915. aastal müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju.[3]

1918. aastal lahkus Glehn Eestist algul Saksamaale, hiljem aga poja Manfred Nikolai von Glehni kehva tervise tõttu soojema kliimaga Brasiiliasse, kus Nikolai von Glehn Ouro Fino haiglas Minas Geraisi osariigis 7. septembril 1923 suri.

Isiklikku

Nikolai von Glehn oli abielus Johann Heinrich Bergi (1812–1853) ja Sophie Riola tütre Karoline Henriette Mariega (1847–1896), Nende järeltulijad:

Glehni kuju Nõmmel. Autorid Paul Mänd ja Seaküla Simson
Seaküla Simsoni loodud Glehni kuju Nõmmel

Mälestuse jäädvustamine

2011. aasta 12. novembril avati Mustamäe nõlval jalakäigusilla juures Nõmme linna asutaja Nikolai von Glehni mälestusmärk (autorid skulptorid Paul Mänd ja Seaküla Simson).

Vaata ka

Viited

Välislingid