Chris Evert: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Suure slämmi > suure slämmi
PResümee puudub
27. rida: 27. rida:
'''Christine Marie Evert''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1954]] [[Fort Lauderdale]]s [[Florida]]), aastatel 1979–1987 tuntud kui Chris Evert Lloyd, on Ameerika endine maailma [[Tennis|tennisist]] nr 1. Ta võitis 18 [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi]] üksikmängu meistrivõistlust ja kolm paarismängus. Ta oli maailmas aasta üksikmängija nr. 1 aastatel 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1980 ja 1981. Kokkuvõttes võitis Evert 157 turniiri üksikmängus ja 32 paarismängus.
'''Christine Marie Evert''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1954]] [[Fort Lauderdale]]s [[Florida]]), aastatel 1979–1987 tuntud kui Chris Evert Lloyd, on Ameerika endine maailma [[Tennis|tennisist]] nr 1. Ta võitis 18 [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi]] üksikmängu meistrivõistlust ja kolm paarismängus. Ta oli maailmas aasta üksikmängija nr. 1 aastatel 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1980 ja 1981. Kokkuvõttes võitis Evert 157 turniiri üksikmängus ja 32 paarismängus.


Evert jõudis 34 suure slämmi turniiril üksikmängu finaali, rohkem kui ükski teine ​​mängija profitennise ajaloos. Tema nimel on ka vähemalt ühe suure slämmi turniiri võiduga järjestikuste aastate rekord (13 aastat). Üksikmängus jõudis Evert 56-st mängitud suure slämmi turniirist 52 korral poolfinaali, sealhulgas 34 suure slämmi finaali. Ta mängis esimest korda suure slämmi turniiril 1971. aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|US Openil]] ja samal turniiril ka lõppetas oma proffikarjääri 1989. aastal. Evert ei kaotanud kunagi suure slämmi üksikmängu turniiri esimeses ega teises voorus ning kaotas kolmandas voorus ainult kaks korda. Naiste üksikmängus võitis Evert Prantsusmaa lahtisted meistrivõitlused rekordiliselt seitse korda ja USA lahtised meistrivõistlused kuus korda ühisrekordiga (viigis [[Serena Williams]]iga).
Evert jõudis 34 suure slämmi turniiril üksikmängu finaali, rohkem kui ükski teine ​​mängija profitennise ajaloos. Tema nimel on ka vähemalt ühe suure slämmi turniiri võiduga järjestikuste aastate rekord (13 aastat). Üksikmängus jõudis Evert 56-st mängitud suure slämmi turniirist 52 korral poolfinaali, sealhulgas 34 suure slämmi turniiri finaali. Ta mängis esimest korda suure slämmi turniiril 1971. aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|US Openil]] ja samal turniiril ka lõpetas oma profikarjääri 1989. aastal. Evert ei kaotanud kunagi suure slämmi turniiri üksikmängus esimeses ega teises voorus ning kaotas kolmandas voorus ainult kaks korda. Naiste üksikmängus võitis Evert Prantsusmaa lahtisted meistrivõistlused rekordiliselt seitse korda ja USA lahtised meistrivõistlused kuus korda ühisrekordiga (viigis [[Serena Williams]]iga).


Everti üksikmängudes võidetud karjäärirekord 89,97% (1309–146) on Open Era tennise ajaloo kõrgeim, nii meestele kui naistele. Saviväljakutel jääb tema karjääri võiduprotsent üksikmängudes 94,55% (382–22), mis on [[WTA]] rekordiks.
Everti üksikmängudes võidetud karjäärirekord 89,97% (1309–146) on Open Era tennise ajaloo kõrgeim, nii meestele kui naistele. Saviväljakutel jääb tema karjääri võiduprotsent üksikmängudes 94,55% (382–22), mis on [[WTA]] rekordiks.


Evert töötas naiste tenniseliidu presidendina üheteistkümne kalendriaasta jooksul aastatel 1975–1976 ja 1983–1991. Talle omistati Philippe Chatrieri auhind ja ta võeti kuulsuste saali. Hilisemas elus oli Evert treener ja on nüüd [[ESPN]]-i analüütik ning tal on oma tennise- ja tavarõiva bränd.
Evert töötas naiste tenniseliidu presidendina 11 kalendriaasta jooksul aastatel 1975–1976 ja 1983–1991. Talle anti Philippe Chatrieri auhind ja ta võeti kuulsuste saali. Hilisemas elus oli Evert treener ja on nüüd [[ESPN]]-i analüütik ning tal on oma tennise- ja tavarõiva bränd.


== Suure slämmi turniiride finaalid ==
== Suure slämmi turniiride finaalid ==


=== Üksikmäng: 34 finaali (18 turniirivõitu, 16 teist kohta) ===
=== Üksikmäng: 34 finaali (18 turniirivõitu, 16 teist kohta) ===
Evert mängis oma karjääri jooksul kokku 56 suure slämmi arvestuses. Ta tegi rekordeid 54 veerandfinaalist, 52 poolfinaalist ja 34 finaalist. Ta kaotas enne veerandfinaali 2 korda, nii kolmandas voorus, 1983. aasta Wimbledonis, kus kaotas [[Kathy Jordan]]ile, kui ka 1988. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel, kus kaotas [[Arantxa Sánchez Vicario]]. Tema 299 suure slämmi üksikmängu võitu on Open Era paremuselt 3. kohal.
Evert mängis oma karjääri jooksul kokku 56 suure slämmi turniiri arvestuses. Ta tegi rekordeid 54 veerandfinaalist, 52 poolfinaalist ja 34 finaalist. Ta kaotas enne veerandfinaali 2 korda, nii kolmandas voorus, 1983. aasta Wimbledonis, kus kaotas [[Kathy Jordan]]ile, kui ka 1988. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel, kus kaotas [[Arantxa Sánchez Vicario]]. Tema 299 suure slämmi turniiride üksikmängu võitu on Open Era paremuselt 3. kohal.
{|class=" wikitable" style=font-size:97%
{|class=" wikitable" style=font-size:97%
|-
|-

Redaktsioon: 10. juuli 2021, kell 19:46

Chris Evert
Isikuandmed
Riik Ameerika Ühendriigid USA
Sünniaeg 21. detsember 1954 (69-aastane)
Sünnikoht Fort Lauderdale
Pikkus 168 cm
Kaal 56 kg
Sportlaskarjäär
Profikarjääri algus 1972
Profikarjääri lõpp 5. september 1989
Mängustiil paremkäsi (kahe käega tagalöök)
Auhinnaraha 8,895,195 $
Üksikmäng
Tulemused (võit–kaotus) 1309–146 (90.0%)
Turniirivõidud 157
Kõrgeim koht edetabelis 1. (3. november 1975))
Suure slämmi turniirid üksikmängus
Austraalia võit (1982, 1984)
Prantsusmaa võit (1974, 1975, 1979, 1980, 1983, 1985, 1986)
Wimbledon võit (1974, 1976, 1981)
USA võit (1975, 1976, 1977, 1978, 1980, 1982)
Paarismäng
Tulemused (võit–kaotus) 117–39 (75.0%)
Turniirivõidud 32
Kõrgeim koht edetabelis No. 13 (12. september 1988)
Andmeid on viimati muudetud 4. aprill 2021.

Christine Marie Evert (sündinud 21. detsembril 1954 Fort Lauderdales Florida), aastatel 1979–1987 tuntud kui Chris Evert Lloyd, on Ameerika endine maailma tennisist nr 1. Ta võitis 18 suure slämmi üksikmängu meistrivõistlust ja kolm paarismängus. Ta oli maailmas aasta üksikmängija nr. 1 aastatel 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1980 ja 1981. Kokkuvõttes võitis Evert 157 turniiri üksikmängus ja 32 paarismängus.

Evert jõudis 34 suure slämmi turniiril üksikmängu finaali, rohkem kui ükski teine ​​mängija profitennise ajaloos. Tema nimel on ka vähemalt ühe suure slämmi turniiri võiduga järjestikuste aastate rekord (13 aastat). Üksikmängus jõudis Evert 56-st mängitud suure slämmi turniirist 52 korral poolfinaali, sealhulgas 34 suure slämmi turniiri finaali. Ta mängis esimest korda suure slämmi turniiril 1971. aastal US Openil ja samal turniiril ka lõpetas oma profikarjääri 1989. aastal. Evert ei kaotanud kunagi suure slämmi turniiri üksikmängus esimeses ega teises voorus ning kaotas kolmandas voorus ainult kaks korda. Naiste üksikmängus võitis Evert Prantsusmaa lahtisted meistrivõistlused rekordiliselt seitse korda ja USA lahtised meistrivõistlused kuus korda ühisrekordiga (viigis Serena Williamsiga).

Everti üksikmängudes võidetud karjäärirekord 89,97% (1309–146) on Open Era tennise ajaloo kõrgeim, nii meestele kui naistele. Saviväljakutel jääb tema karjääri võiduprotsent üksikmängudes 94,55% (382–22), mis on WTA rekordiks.

Evert töötas naiste tenniseliidu presidendina 11 kalendriaasta jooksul aastatel 1975–1976 ja 1983–1991. Talle anti Philippe Chatrieri auhind ja ta võeti kuulsuste saali. Hilisemas elus oli Evert treener ja on nüüd ESPN-i analüütik ning tal on oma tennise- ja tavarõiva bränd.

Suure slämmi turniiride finaalid

Üksikmäng: 34 finaali (18 turniirivõitu, 16 teist kohta)

Evert mängis oma karjääri jooksul kokku 56 suure slämmi turniiri arvestuses. Ta tegi rekordeid 54 veerandfinaalist, 52 poolfinaalist ja 34 finaalist. Ta kaotas enne veerandfinaali 2 korda, nii kolmandas voorus, 1983. aasta Wimbledonis, kus kaotas Kathy Jordanile, kui ka 1988. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel, kus kaotas Arantxa Sánchez Vicario. Tema 299 suure slämmi turniiride üksikmängu võitu on Open Era paremuselt 3. kohal.

Koht Aasta Turniir Vastane Tulemus
2. koht 1973 Prantsusmaa Austraalia Margaret Court 7–6(7–5), 6–7(6–8), 4–6
2. koht 1973 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Billie Jean King 0–6, 5–7
2. koht 1974 Austraalia Austraalia Evonne Goolagong 6–7(5–7), 6–4, 0–6
Võitja 1974 Prantsusmaa Nõukogude Liit Olga Morozova 6–1, 6–2
Võitja 1974 Wimbledon Nõukogude Liit Olga Morozova 6–0, 6–4
Võitja 1975 Prantsusmaa (2) Tšehhoslovakkia Martina Navratilova 2–6, 6–2, 6–1
Võitja 1975 USA Austraalia Evonne Goolagong 5-7,6-4, 6-2
Võitja 1976 Wimbledon (2) Austraalia Evonne Goolagong 6–3, 4–6, 8–6
Võitja 1976 USA (2) Austraalia Evonne Goolagong 6–3, 6–0
Võitja 1977 USA (3) Austraalia Wendy Turnbull 7–6(7–3), 6–2
2. koht 1978 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 6–2, 4–6, 5–7
Võitja 1978 USA (4) Ameerika Ühendriigid Pam Shriver 7–5, 6–4
Võitja 1979 Prantsusmaa (3) Austraalia Wendy Turnbull 6–2, 6–0
2. koht 1979 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 4–6, 4-6
2. koht 1979 USA Ameerika Ühendriigid Tracy Austin 4–6, 3–6
Võitja 1980 Prantsusmaa (4) Rumeenia Virginia Ruzici 6–0, 6–3
2. koht 1980 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Evonne Goolagong 1–6, 6–7(4–7)
Võitja 1980 USA (5) Tšehhoslovakkia Hana Mandlíková 5–7, 6–1, 6–1
Võitja 1981 Wimbledon (2) Tšehhoslovakkia Hana Mandlíková 6–2, 6–2
2. koht 1981 Austraalia Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 7–6(7–4), 4–6, 5–7
2. koht 1982 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 1–6, 6–3, 2–6
Võitja 1982 USA (6) Tšehhoslovakkia Hana Mandlíková 6–3, 6–1
Võitja 1982 Austraalia Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 6–3, 2–6, 6–3
Võitja 1983 Prantsusmaa (5) Jugoslaavia Mima Jaušovec 6–1, 6–2
2. koht 1983 USA Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 1–6, 3–6
2. koht 1984 Prantsusmaa Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 3–6, 1–6
2. koht 1982 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 6–7(5–7), 2–6
2. koht 1984 USA Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 6–4, 4–6, 4–6
Võitja 1984 Austraalia Tšehhoslovakkia Helena Suková 6–7(4–7), 6–1, 6–3
Võitja 1985 Prantsusmaa (6) Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 6–3, 6–7(4–7), 7–5
2. koht 1985 Wimbledon Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 6–4, 3–6, 2–6
2. koht 1986 Austraalia Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 2–6, 6–4, 2–6
Võitja 1986 Prantsusmaa (7) Ameerika Ühendriigid Martina Navratilova 2–6, 6–3, 6–3
2. koht 1986 Austraalia Saksa FV Steffi Graf 1–6, 6–7(3–7)

Naiste paarismäng: 4 finaali (3 turniirivõitu, 1 teine koht)

Segapaarismäng: 1 finaal (teine koht)