Harjumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. juuli 2021, kell 15:01

See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; muinasmaakonna kohta vaata ka artiklit Harjumaa (muinasmaakond); praeguse maakonna kohta vaata artiklit Harju maakond; ajalehe kohta vaata artiklit Harjumaa (ajaleht)

Harjumaa (saksa keeles Kreis Harrien) on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Harjumaa muinasmaakond

Vanim teade tänasest Harjumaast leidub Taani hindamisraamatus, mis on kirja pandud aastail 1219–1220 ja korrastatud aastal 1241.

Taani hindamisraamatu Eestimaa suure nimistu järgi jagunes Hæriæ (Härjä, hilisem Harju) maa seitsmeks parochiaks (parohhia – maakogukond, kirikukihelkond) ja kolmel juhul on märgitud ka selle kylægund (küläkond):

„In parochia haccriz...
In parochia Kolkis...
In parochia iuriz...
In Uomentakæ Kilegund & parochia Keykel...
Repelkylægund In parochia Jeelleth...
In parochia Kussala...
Ocrielæ Kylægund in parochia Wasskæl... “

Taani hindamisraamatu Eestimaa väikese nimistu järgi, mis kirja pandud aastal 1230, on Harriæn maal kolm ja Reuælæ maal kolm kiligundat (latiniseeritud kylægund-küläkond). Kas jaotus kehtis juba enne vallutust või tehti see hiljem, pole kindlalt teada.

Henriku Liivimaa kroonikas (valmis 1227) esinevad nii Harien kui Revele.

Eesti- ja Liivimaa XVII sajandi kaartidel võib näha maad nimega Harien, Harrien, Harriæn, Harnland, Harria, Harnlandia, mis hõlmab ka Reuælæ maid.

Hilisem Harjumaa

Umbes 1250. aastal liideti muinasaegsed Harjumaa ning Rebala ühtseks maakonnaks, Harjumaaks, valitsemiskeskusega Tallinn (Reval jm nimed). Katariina II valitsemisajal moodustati ajutiselt Paldiski kreis ja Tallinna kreis, kuid need likvideeriti ja moodustati taas ühine Harju kreis 1796. aastal. Nii tekkinud suure ajaloolise Harjumaa piirid jäid enam-vähem paika kuni 1950. aasta haldusreformini ehk siis seitsmeks sajandiks.

Harjumaa ehk Harju kreisi kihelkonnad 19. sajandi lõpul olid:

Rahvarõivad

Harjumaa rahvarõivad kuulusid alates 18. sajandist ja hilisemast ajast Põhja-Eesti rahvarõivaste hulka. Naised kandsid särke, käiseid, seelikut, vööd, abielunaised põlle, paiguti kanti ka kampsunit ja liistikut ehk vesti. Seelikud olid kaharad, sageli pikatriibulised. Neiud ja tüdrukud kandsid peas siidlintidega pärga, naised linikut, hiljem pottmütsi. Meeste ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vatt, jõukamatel ka vest. Piduülikonna juurde kuulus ka vest.

Harjumaa vs Harju maakond

Pikemalt artiklis Harju maakond

Eesti Vabariigi Harju maakond, endise Eestimaa kubermangu Harju kreisi (maakonna) asemel moodustati 1918. aastal, Eesti Vabariigi iseseisvumise järel. Tänapäevane Harjumaa tekkis 1950.–1960. aastatel tollase Eesti NSV haldusreformi tulemusena. Võrreldes seitse sajandit kestnud ajaloolise Harjumaa aladega on ta kaotanud Juuru ja Rapla ümbruse (kihelkondade) alad, samuti suure osa Hageri ümbruse (kihelkonna) aladest – Rapla maakonnale. Seetõttu on ajalooga seotud tekstides mõistlik iga kord spetsiaalselt mainida, kas mõeldakse ajaloolist Harjumaad või tänapäevast Harju maakonda.

Vaata ka

Kirjandus

Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 46-70. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 19-23. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

Välislingid

@@ 69. rida: / 69. rida: @@
 {{Harjumaa kihelkonnad}}
 {{Eesti muinasmaakonnad}}
 [[Kategooria:Harjumaa]]
+[[Kategooria:Eesti endised maakonnad]]