Ture Eriksson Wassmann: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
==Perekond== |
==Perekond== |
||
Ture Eriksson Wassmann abiellus [[12. detsember|12. detsembril]] [[1662]] Ursula von Wetter-Rosenthaliga, kes oli [[Mäeküla mõis]]aomaniku [[Adolf Friedrich von Wetter-Rosenthal]]i ja Barbara Pröbstingi (surnud 1664) tütar.<ref name="Estland2"/> |
Ture Eriksson Wassmann abiellus [[12. detsember|12. detsembril]] [[1662]] Ursula von Wetter-Rosenthaliga, kes oli [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla mõis]]aomaniku [[Adolf Friedrich von Wetter-Rosenthal]]i ja Barbara Pröbstingi (surnud 1664) tütar.<ref name="Estland2"/> |
||
Ture Eriksson Wassmanni lastest on teada: |
Ture Eriksson Wassmanni lastest on teada: |
||
*[[Otto Wassmann]] (sündis u. 1665), [[lipnik]]<ref name="Wassmann"/> |
*[[Otto Wassmann]] (sündis u. 1665), [[lipnik]]<ref name="Wassmann"/> |
Redaktsioon: 8. juuli 2021, kell 00:02
Ture Eriksson Wassmann (27. aprill 1638 – 26. jaanuar 1697; teistel andmetel 1639 – 30. mai 1696[1]) oli Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant).[2]
Ture Eriksson Wassmann sündis Rootsi majori Erik Turesson Wassmanni pojana.[2]
Liitus Rootsi sõjaväega 1657. aasta paiku[3] ning teenis vähemalt alates juulist 1659 leitnandina Elbingis ooberst Jakob Stegmani (suri 1676) rügemendi major Kornhöferi rügemendis.[4]
Detsembris 1663 teenis Liivimaal ooberst Otto Johann von Grothuseni juhitud Ihukaardiväerügemendi kapten Hans Bernhard von Moltzahni kompaniis.[5] Samal positsioonil jätkas ta teenimist ka märtsis 1664 ja juunis 1665.[6][7] 1666. aastal teenis ta leitnandina Bremen-Verdenis Ihukaardiväerügemendi Paul Johan Bremeni kompaniis.[8] Septembris 1672 teenis ta kaptenleitnandina Riias Ihukaardiväerügemendis rügemendiülem Otto Johann von Grothuseni kompaniis.[9] Samas kohas ja positsioonil jätkas ta teenistust ka aprillis 1673.[10] Juunis 1673 teenis ta kaptenleitnandina ooberst Otto Johann von Grothuseni värvatud jalaväerügemendis (nn. Saksa kaardiväerügemendis) Stettinis.[11] Skåne sõja ajal võttis leitnandina osa sõjategevusest Preisimaal.[viide?]
Hiljemalt jaanuarist 1674 teenis ta kapteni ja kompaniiülemana kindralamajor Grothuseni Ihukaardiväerügemendis.[12][13][14][15][16][17]
Osales oma väeosaga Bremeni blokaadis ja 28. juunil 1675 Fehrbellini lahingus.[viide?]
Võttis 1678. aastal osa Stralsundi piiramisest. Sattus 1678. aastal Bornholmi juures laevaõnnetusse ja langes 14-kuuks taanlaste kätte vangi.[viide?]
Hiljemalt veebruariks 1680 tõusis ta majori auastmesse ning jätkas teenistust Ihukaardiväerügemendis.[18][19][20][21][22][23] Sama aasta detsembriks oli Ihukaardiväerügemendi ülemaks tõusnud kindralmajor Anders Planting-Bergloo ning Wassmann jätkas majori ja kompaniiülemana teenimist ka tema juhatuse all.[24][25]
1682. aastal oli ta major Saksa ihukaitseväerügemendis (Tyska livregementet) Landskronas.[viide?]
Aadeldati koos oma venna Gustaf Frederik Wassmanniga 6. veebruaril 1683.[2]
Ülendati 5. märtsil 1685 ooberstleitnandiks.[3]
1689. aasta munsterrollis on kirjas, et Ture Eriksson Wassmann on 50½ aastat vana ning teeninud Rootsi sõjaväes 32½ aastat.[3]
Augustis 1690 teenis Ture Wassmann ooberstleitnandina Landskronas ooberst (hilisem feldmarssal) Carl Gustav Rehnskiöldi (1651–1722) rügemendis.[26][27]
Perekond
Ture Eriksson Wassmann abiellus 12. detsembril 1662 Ursula von Wetter-Rosenthaliga, kes oli Mäeküla mõisaomaniku Adolf Friedrich von Wetter-Rosenthali ja Barbara Pröbstingi (surnud 1664) tütar.[28] Ture Eriksson Wassmanni lastest on teada:
- Otto Wassmann (sündis u. 1665), lipnik[2]
- Barbara Wassmann (surnud 1710), abiellus Johann Friedrich von Dückeriga (surnud 1710)[29]
Viited
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" 1930. Görlitz: Starke. Lk. 276
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Aner til oldefar: Carl Ludvig Wassmann
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Rullor 1620-1723, Registerkort över namn i rullorna, SE/KrA/0022/1a/15
- ↑ Jakob Stegmani rügemendi munsterroll; juuli 1659, Elbing
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; detsember 1663, Liivimaa
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; märts 1664, Liivimaa
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; juuni 1665, Riia
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; juuli 1666, Bremen-Verden
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; september 1672, Riia
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; aprill 1673, Riia
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; juuni 1673, Stettin
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi kompaniide loend; jaanuar-aprill 1674
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi kompaniide loend; 30. juuni 1675
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi kompaniide loend; oktoober 1676
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi kompaniide loend; jaanuar-detsember 1677, Stralsund
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi kompaniide loend; 22. aprill 1678, Stralsund
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi kompaniide loend; jaanuar 1679, Stockholm
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; veebruar 1680
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; märts 1680
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; juuni 1680
- ↑ Anders Planting-Bergloo rügemendi kompaniide loend; detsember 1680
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; juuli 1680
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; oktoober 1680, Stade
- ↑ Otto Johann von Grothuseni rügemendi munsterroll; märts 1680
- ↑ Anders Planting-Bergloo rügemendi munsterroll; mai 1681
- ↑ Carl Gustv Rehnskiöldi rügemendi munsterroll; august 1690, Landskrona
- ↑ Carl Gustv Rehnskiöldi rügemendi munsterroll; august 1690, Landskrona
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" 1930. Görlitz: Starke. Lk. 215
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" 1930. Görlitz: Starke. Lk. 674