Vaimne alaareng: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Vaimne alaareng.'''
'''Vaimne alaareng.'''
Tegemist on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud intellektuaalsete võimete vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka mälu.
Tegemist on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud [[aru|intellektuaalsete võimete]] vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka [[mälu]].
:Eristamaks vaimset alaarengut (oligofreenia) vaimsest taandarengust (dementsus), on tõmmatud ajaline piir 18-le eluaastale, enne mida intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks alaarenguks. Peale 18 eluaastat ilmnev intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks taandarenguks (dementsuseks).
:Eristamaks vaimset alaarengut (oligofreenia) vaimsest taandarengust (dementsus), on tõmmatud ajaline piir 18-le eluaastale, enne mida intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks alaarenguks. Peale 18 eluaastat ilmnev intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks taandarenguks (dementsuseks).
Tänapäeval tõlgendatakse vaimset alaarengut kaheselt:
Tänapäeval tõlgendatakse vaimset alaarengut kaheselt:

Redaktsioon: 26. aprill 2007, kell 12:07

Vaimne alaareng. Tegemist on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud intellektuaalsete võimete vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka mälu.

Eristamaks vaimset alaarengut (oligofreenia) vaimsest taandarengust (dementsus), on tõmmatud ajaline piir 18-le eluaastale, enne mida intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks alaarenguks. Peale 18 eluaastat ilmnev intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks taandarenguks (dementsuseks).

Tänapäeval tõlgendatakse vaimset alaarengut kaheselt:

  1. Vaimne alaareng on haigus.
  2. Vaimne alaareng ei ole haigus, vaid seisund.
Vaimse alaarengu haiguslikkuse pooldajad toovad esile tõiga, et kunagi toimus organismis patoloogiline protsess, mille tulemusena rikuti aju struktuur ja funktsioon. Kuna toimus struktuuri destruktsioon, siis on põhimõtteliselt võimalik struktuuri taastamine ehk ravi. Tänapäeval annavad selliseks raviks lootust tüvirakud.
Seisundi pooldajad toovad esile tõiga, et vaimne alareng on staabilne ja muutumatu ning seetõttu pole põhjendatud rääkida haigusest, mis on oma olemuselt dünaamiline protsess.
Traditsioonilise psühhiaatrilise terminoloogia järgi eristatakse järgmiseid vaimse alaarengu astmeid:
  1. debiilsus - saab aru ühiskonnakorralduse põhireeglitest. On võimeline iseseisvalt elama ja oma tegude eest vastutama. Probleemid tekkivad keerulisemate olukordade analüüsimisel ja vastavate lahendite leidmisel.
  2. imbetsilsus - ei saa aru ühiskonna põhistruktuurist, mistõttu ei ole teovõimeline. Ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, kuid standartsetes tingimustes on võimeline mõni aeg rahuldavalt toimima. Lihtsamaid töiseid tegevusi on võimeline iseseisvalt sooritama.
  3. idiootia - vajab regulaarset hooldust. Sõnavara väga piiratud. Vajab abi riietumisel, enesehügieenil. Regulaarset töist tegevust pole võimeline sooritama. Teovõimetu.

RHK-10 järgi eristatakse järgmised astmeid ja eristamise kriteeriumiteks on inimese IQ:

  1. Kerge vaimne alaareng (F70)
  2. Mõõdukas vaimne alaareng (F71)
  3. Raske vaimne alaareng (F72)
  4. Sügav vaimne alaareng (F73)