Jõgeva vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Jõgeva valla info ajakohastamine omavalitsuse kodulehe andmete põhjal.
11. rida: 11. rida:
}}
}}


'''Jõgeva vald''' on 2. järgu haldusüksus [[vald|(vald)]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].
'''Jõgeva vald''' on haldusüksus [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].


Jõgeva vallavanem on Aare Olgo ning abivallavanemad Viktor Svjatõšev ja Angela Saksing.
Jõgeva vald moodustati 2017. aastal [[Jõgeva linn]]a, [[Jõgeva vald (1991)|Jõgeva valla]], [[Palamuse vald|Palamuse valla]] ja [[Torma vald|Torma valla]] ühinemisel.


Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla ühinemise teel moodustus uus haldusüksus Jõgeva vald 24. oktoobril 2017. Lisaks neljale omavalitsusele kuuluvad ühise Jõgeva valla koosseisu ka Pajusi valla Kaave küla ja Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla külad. Endise Torma valla Võtikvere küla läks Mustvee vallale.
Jõgeva vallavanem on [[Tiit Lääne]] ([[Isamaa (erakond)|Erakond Isamaa]]). Abivallavanemad on Terje Rudissaar ja Aive Tamm.


Uue valla volikogu ja valitsus asuvad Jõgeva linnas ning teenuskeskused painkevad Palamuse ja Torma alevikus. Siis oli ühinenud omavalitsuse rahvaarv üle 14 000 ning territoorium üle 1000 km².
[[File:Sadala East Estonia.png|260 px|pisi|Maastik Sadala lähedal]]

Jõgeva vald on kultuuri- ja ajalooliselt rikkalik piirkondi, pakkudes põnevat avastamisainet ja vaatamisväärsusi turistidele, puhkajatele, ajaloo- ja loodushuvilistele. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, puutumatu loodusega Endla looduskaitseala, Põhjasõjaaegsed Laiuse lossivaremed, Siimusti keraamikatehas, Kuremaa loss ning Jõgeva mõisas asuv Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Jõgeval vallas on rikkalik kultuurielu: naiste tantsupidu, Betti Alveri luulepäevad, Alo Mattiiseni muusikapäevad, küüslaugufestival, talvefestival, jõulurahu väljakuulutamine, Suur Paunvere väljanäitus, Jõgevatreff – need on vaid osa paljudest ettevõtmistest, mis Jõgeva valla elu aastaringselt saadavad.

Jõgeva vallast on pärit mitmed Eesti avaliku elu tegelased, kellel oluline koht kultuuriloos: Laiuse kirikuõpetaja ja endine EELK piiskop Johan Kõpp, Eesti riigi üks loojatest Jaan Poska, näitekirjanik Hugo Raudsepp, riigiteaduse professor Karl Aun, põllumajandusteadlased Mihkel Pill ja Julius Aamisepp, keele- ja kirjandusteadlane Eeva Niinivaara. Jõgeva valla keskust – Jõgeva linna tuntakse eelkõige külmalinna, aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana.

Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Arheoloogilised leiud annavad piirkonnas tunnistust väga vanast asustusest. Rahvakirjanik Oskar Lutsu Paunvere nime all kuulsaks kirjutatud Palamuset mainiti esmakordselt 1234. aastal. Püha Bartholomeuse kirik, '''O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum''', pastoraadihoone, apteek, vesiveski ja iidne kirikupark kuuluvad ühtsesse kultuurikompleksi. Igal aastal võtab Suur Palamuse väljanäitus vastu tuhandeid külastajaid. Luua küla mõisaansambel – 1730. aastal ehitatud häärber, "piparkoogimajaks" nimetatud aednikumaja ning park on üks paremini säilinud barokkstiili näiteid. Pargis kasvab paarsada puu- ja põõsaliiki. Metsandust on õpetatud Luual 1948. aastast.

Torma on oma ajaloolise pärandiga olnud läbi sajandite üks rikkama vaimuelu ja kultuuritaustaga piirkondi kogu Eestis. Kunagist Torma kihelkonda läbis Riia-Peterburi maantee, mille mõju ümbruskonna elu edendamisel oli märkimisväärne. Torma ja selle lähiümbrus sai juba ammustest aegadest elu- ja töökohaks oma aja kohta edumeelse mõttelaadiga haritlastele ja ühiskonnategelastele, kes andsid oma panuse Eesti rahva mitmekülgseks arenguks. Mitmed omal alal silmapaistvad inimesed on esimesed sammud hariduspõllul astunud Tormas – oma sünnikohas.

Torma on jätnud tugeva jälje nii eesti keele ja kirjanduse, pedagoogika, ajakirjanduse, põllumajanduse, muusika, meditsiini, teatrikunsti, kujutava kunsti ning teadus- ja kunstivaldkondade arengusse. Siit on võrsunud mitmedki vaimuvärskendavad ideed ja tuntud suurkujud: '''Johann Georg Eisen''' (1717–1779) feodalismi kriitik, '''Georg Julius Schultz Bertram''' (1808–1875) rahvuseepose idee algataja, '''Adam Jakobson''' (1817–1857) Torma puhkpillimuusika isa, '''Carl Robert Jakobson''' (1841–1882) rahva valgustaja ja põllumees, '''Jakob Pärn''' (1843–1916) kirja- ja koolimees, '''Eduard Magnus Jakobson''' (1847–1903) raamatute illustreerimise kunsti looja, '''Leopold Hansen''' (1879–1964) nimekas näitleja ja lavastaja, '''Paul Ariste''' (1905–1990) õpetlane ja soome-ugri keelte uurija, '''Valdo Pant''' (1928–1976) tunnustatud teleajakirjanik.<ref>{{Netiviide|url=https://xn--jgeva-dua.ee/uldinfo/-/asset_publisher/VnngLgb2XR07/content/jogeva-vald?redirect=https%3A%2F%2Fxn--jgeva-dua.ee%2Fuldinfo%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_VnngLgb2XR07%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D5%26p_p_col_count%3D6|pealkiri=Jõgeva valla koduleht|vaadatud=01.07.2021}}</ref>[[File:Sadala East Estonia.png|260 px|pisi|Maastik Sadala lähedal]]


==Viited==
==Viited==
25. rida: 37. rida:
{{Commons|Category:Jõgeva Parish}}
{{Commons|Category:Jõgeva Parish}}
* [http://jõgeva.ee/ Jõgeva valla koduleht]
* [http://jõgeva.ee/ Jõgeva valla koduleht]
* Janno Zõbin: [https://tartu.postimees.ee/6143290/jogeva-vallast-soovib-lahkuda-juba-mitu-kula "Jõgeva vallast soovib lahkuda juba mitu küla"] Tartu Postimees, 29. august 2018
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jogeva-vallavolikogu-kantselei-juht-vaatas-tool-olles-sudamerahus-lapspornot?id=84907211 Jõgeva vallavolikogu kantselei juht vaatas tööl olles südamerahus lapspornot]


{{Jõgevamaa}}
{{Jõgevamaa}}

Redaktsioon: 1. juuli 2021, kell 12:11

 See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artikleid Jõgeva vald (1991), Jõgeva vald (1939) ja Jõgeva vald (Laiuse kihelkond).

Jõgeva vald


Pindala: 1040 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 13 122 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,6 in/km²
EHAKi kood: 0247[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Jõgeva

Jõgeva vald on haldusüksus Jõgeva maakonnas.

Jõgeva vallavanem on Aare Olgo ning abivallavanemad Viktor Svjatõšev ja Angela Saksing.

Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla ühinemise teel moodustus uus haldusüksus Jõgeva vald 24. oktoobril 2017. Lisaks neljale omavalitsusele kuuluvad ühise Jõgeva valla koosseisu ka Pajusi valla Kaave küla ja Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla külad. Endise Torma valla Võtikvere küla läks Mustvee vallale.

Uue valla volikogu ja valitsus asuvad Jõgeva linnas ning teenuskeskused painkevad Palamuse ja Torma alevikus. Siis oli ühinenud omavalitsuse rahvaarv üle 14 000 ning territoorium üle 1000 km².

Jõgeva vald on kultuuri- ja ajalooliselt rikkalik piirkondi, pakkudes põnevat avastamisainet ja vaatamisväärsusi turistidele, puhkajatele, ajaloo- ja loodushuvilistele. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, puutumatu loodusega Endla looduskaitseala, Põhjasõjaaegsed Laiuse lossivaremed, Siimusti keraamikatehas, Kuremaa loss ning Jõgeva mõisas asuv Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Jõgeval vallas on rikkalik kultuurielu: naiste tantsupidu, Betti Alveri luulepäevad, Alo Mattiiseni muusikapäevad, küüslaugufestival, talvefestival, jõulurahu väljakuulutamine, Suur Paunvere väljanäitus, Jõgevatreff – need on vaid osa paljudest ettevõtmistest, mis Jõgeva valla elu aastaringselt saadavad.

Jõgeva vallast on pärit mitmed Eesti avaliku elu tegelased, kellel oluline koht kultuuriloos: Laiuse kirikuõpetaja ja endine EELK piiskop Johan Kõpp, Eesti riigi üks loojatest Jaan Poska, näitekirjanik Hugo Raudsepp, riigiteaduse professor Karl Aun, põllumajandusteadlased Mihkel Pill ja Julius Aamisepp, keele- ja kirjandusteadlane Eeva Niinivaara. Jõgeva valla keskust – Jõgeva linna tuntakse eelkõige külmalinna, aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana.

Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Arheoloogilised leiud annavad piirkonnas tunnistust väga vanast asustusest. Rahvakirjanik Oskar Lutsu Paunvere nime all kuulsaks kirjutatud Palamuset mainiti esmakordselt 1234. aastal. Püha Bartholomeuse kirik, O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, pastoraadihoone, apteek, vesiveski ja iidne kirikupark kuuluvad ühtsesse kultuurikompleksi. Igal aastal võtab Suur Palamuse väljanäitus vastu tuhandeid külastajaid. Luua küla mõisaansambel – 1730. aastal ehitatud häärber, "piparkoogimajaks" nimetatud aednikumaja ning park on üks paremini säilinud barokkstiili näiteid. Pargis kasvab paarsada puu- ja põõsaliiki. Metsandust on õpetatud Luual 1948. aastast.

Torma on oma ajaloolise pärandiga olnud läbi sajandite üks rikkama vaimuelu ja kultuuritaustaga piirkondi kogu Eestis. Kunagist Torma kihelkonda läbis Riia-Peterburi maantee, mille mõju ümbruskonna elu edendamisel oli märkimisväärne. Torma ja selle lähiümbrus sai juba ammustest aegadest elu- ja töökohaks oma aja kohta edumeelse mõttelaadiga haritlastele ja ühiskonnategelastele, kes andsid oma panuse Eesti rahva mitmekülgseks arenguks. Mitmed omal alal silmapaistvad inimesed on esimesed sammud hariduspõllul astunud Tormas – oma sünnikohas.

Torma on jätnud tugeva jälje nii eesti keele ja kirjanduse, pedagoogika, ajakirjanduse, põllumajanduse, muusika, meditsiini, teatrikunsti, kujutava kunsti ning teadus- ja kunstivaldkondade arengusse. Siit on võrsunud mitmedki vaimuvärskendavad ideed ja tuntud suurkujud: Johann Georg Eisen (1717–1779) feodalismi kriitik, Georg Julius Schultz Bertram (1808–1875) rahvuseepose idee algataja, Adam Jakobson (1817–1857) Torma puhkpillimuusika isa, Carl Robert Jakobson (1841–1882) rahva valgustaja ja põllumees, Jakob Pärn (1843–1916) kirja- ja koolimees, Eduard Magnus Jakobson (1847–1903) raamatute illustreerimise kunsti looja, Leopold Hansen (1879–1964) nimekas näitleja ja lavastaja, Paul Ariste (1905–1990) õpetlane ja soome-ugri keelte uurija, Valdo Pant (1928–1976) tunnustatud teleajakirjanik.[4]

Maastik Sadala lähedal

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 26.08.2023.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. "Jõgeva valla koduleht". Vaadatud 01.07.2021.

Välislingid