Filmilint: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Fotoaparaadis või filmikaameras [[säritus|säritatud]] (valgustatud) ja keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse ilmutatud [[negatiivfilm]]iks või [[positiivfilm]]iks ehk fotograafias [[diapositiivfilm]]iks sõltuvalt filmi lähtematerjalist. |
Fotoaparaadis või filmikaameras [[säritus|säritatud]] (valgustatud) ja keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse ilmutatud [[negatiivfilm]]iks või [[positiivfilm]]iks ehk fotograafias [[diapositiivfilm]]iks sõltuvalt filmi lähtematerjalist. |
||
Pöördfilmi puhul võimaldab erimenetlus ilmutada sama filmimaterjali nii negatiivfilmiks, kui pöörata töödeldavat filmi ilmutusprotsessis valgustades positiivfilmiks. |
Pöördfilmi puhul võimaldab erimenetlus ilmutada sama filmimaterjali nii negatiivfilmiks, kui pöörata töödeldavat filmi ilmutusprotsessis valgustades positiivfilmiks. Diapositiivide ehk saidifilmide filmimaterjal on tavaliselt pöördfilm. |
||
Filmilint on vastavalt vajadusele kas ühest või mõlemast äärisest [[perforatsioon|perforeeritud]]. Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale erinevad [[heli|heliribad]]. |
Filmilint on vastavalt vajadusele kas ühest või mõlemast äärisest [[perforatsioon|perforeeritud]]. Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale erinevad [[heli|heliribad]]. |
||
Redaktsioon: 25. aprill 2007, kell 20:57
Film ehk filmilint on fotograafias ja kinotööstuses kasutatav õhuke ning elastne andmekandja. Eristatakse mustvalgeid ja värvilisi positiiv- ning negatiivfilme samuti ka värvilisi pöördfilme.
Filme toodetakse eri riikides erineva sihtotstarbega ja erineva valgustundlikusega vastava riigis kehtivale standardile (GOST, DIN, ASA või ISO). Enamlevinud filmilintide laiused on 8, 2 x 8, 16, 35, 60 ja 70 mm. Fotograafias kasutatakse tavaliselt 35 ja 60 mm filme ning tasafilmi ehk fotoplaate mõõtudes 9x12, 10x15, 13x18, 18x24, 24x30 ja 30x40. Tasafilmi kasutatakse ka meditsiinis, rönkenipiltide tegemisel.
Filmilint on õhuke, läbipaistev elastne lint mida nimetatakse põhimikuks ja mis oli esialgu valmistatud [nitrotselluloos]]is tänapäeval atsetüültselluloosist. Põhimik on kaetud valgustundliku kihiga mida nimetatakse emulsiooniks.
Fotoaparaadis või filmikaameras säritatud (valgustatud) ja keemiliselt töödeldud filmilinti nimetatakse ilmutatud negatiivfilmiks või positiivfilmiks ehk fotograafias diapositiivfilmiks sõltuvalt filmi lähtematerjalist.
Pöördfilmi puhul võimaldab erimenetlus ilmutada sama filmimaterjali nii negatiivfilmiks, kui pöörata töödeldavat filmi ilmutusprotsessis valgustades positiivfilmiks. Diapositiivide ehk saidifilmide filmimaterjal on tavaliselt pöördfilm.
Filmilint on vastavalt vajadusele kas ühest või mõlemast äärisest perforeeritud. Kinotööstuses lisatakse perforatsiooniaukude ja kaadri vahele jäävale alale erinevad heliribad.