Paekivist müüritis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. juuni 2021, kell 09:29

Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi on ökoloogiline, looduslik, dekoratiivne (ei vaja tööstuslikku töötlemist). Paekivi mahumass jääb vahemikku 2200–2650 kg/m³.

Ajalugu

Muinas-Eestis kasutati paekivi kaitserajatistes. Näiteks tugevdati linnuste ja kindluste mullast kaitsevalle paekividest kuivmüüritisega. Paekasutuse kõrgperiood oli 13-15. sajand, kui hakati lupja põletama ja võeti kasutusele lubimört. Kohalikust, tolle aja kohta odavast paekivist ehitati kirik-kindlusi, losse ja kaitsemüüre ning hiljem linnades ka elumaju.

Paekivi kasutamine tänapäeval

Paekivihooneid ehitatakse vähe, mõningal määral kasutatakse paekivi väikemajade vundamentide tegemiseks ja neeki kivid on enamasti hangitud vanadest varemetest. Pae ehitusfüüsikalised omadused (madal poorsus ning sellest tulenev liigne soojusjuhtivus) ei vasta kaasaegsetele ehitusmatejalidele esitatavatele nõuetele. Seetõttu kasutatakse meie paremaid paesorte suurtes kogustes ehituskillustiku tootmiseks. Killustikku vajatakse betooni, asfaltbetooni ja raudbetoontoodete valmistamiseks, teedeehitusel ja mitmesugustel muudel ehitustöödel. Killustikku valmistatakse Eestis miljoneid kuupmeetreid aastas.^[viide?]

Üldmõisted ja reeglid

Paekivist lintvundamendid, postid, keldriseinad, soklid, tugimüürid ja hoonete seinad laotakse mördil, enamasti ebakorrapärase kujuga kividest. Mördi ülesandeks müüritises on üksikute kivide sidumine ja kividele sobiva aseme moodustamine. Paekividest müür laotakse kihtide kaupa ja kihi ulatuses võimalikult ühekõrgustest kividest. Müüriladumise põhireegel on: iga kihi piki- ja põikipüstvuugid peavad olema seotud, st kaetud järgneva kihi kividega. Paekivisid sorteeritakse paksuse järgi piki- ja põikipindkivideks ning täitekivideks. Et piki- ja põikpüstvuugid saaksid nii pind- kui täidisridades seotud, tuleb kivid kihis laduda vaheldumisi- kord pikuti, kord põiki. See tähendab, et pikipüstvuugid seotakse põikikividega ning põikipüstvuugid pikikividega.

Vaata ka

Viited

1."The history of limestone". Inglise

2. "Paekivi". Eesti

3."How limestone is used in building". Inglise

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{liita|paekivi}}
-'''Paekivi''' ehk '''paas''' on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on l[[Lubjakivi|ubjakivi]]<nowiki/>ja [[Dolokivi|dolomiit]]. [[Paekivi]] on ökoloogiline, looduslik, dekoratiivne (ei vaja tööstuslikku töötlemist). Paekivi [[mahumass]] jääb vahemikku 2200–2650 kg/m³.
+'''Paekivi''' ehk '''paas''' on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on l[[Lubjakivi|ubjakivi]]<nowiki/> ja [[Dolokivi|dolomiit]]. [[Paekivi]] on ökoloogiline, looduslik, dekoratiivne (ei vaja tööstuslikku töötlemist). Paekivi [[mahumass]] jääb vahemikku 2200–2650 kg/m³.
 == Ajalugu ==
 [[Fail:Paekivimüür.jpg|pisi|Paekivimüür Eestis]]
-[[Muinas-Eestis]], palju sajandeid enne võõrvallutajate sissetungi, kasutati paekivi kaitserajatistes. Näiteks tugevdati linnuste ja kindluste mullast [[kaitsevalle]] paekividest kuivmüüritisega. Paekasutuse kõrgperiood oli 13-15. sajand, kui hakati [[Lubi|lupja]] põletama ja võeti kasutusele lubimört. Kohalikust, tolle aja kohta odavast paekivist ehitati [[Kindluskirik|kirik-kindlusi]], [[Loss|losse]] ja [[kaitsemüüre]] ning hiljem linnades ka elumaju.
+[[Muinas-Eestis]] kasutati paekivi kaitserajatistes. Näiteks tugevdati linnuste ja kindluste mullast [[kaitsevalle]] paekividest kuivmüüritisega. Paekasutuse kõrgperiood oli 13-15. sajand, kui hakati [[Lubi|lupja]] põletama ja võeti kasutusele lubimört. Kohalikust, tolle aja kohta odavast paekivist ehitati [[Kindluskirik|kirik-kindlusi]], [[Loss|losse]] ja [[kaitsemüüre]] ning hiljem linnades ka elumaju.
 == Paekivi kasutamine tänapäeval ==
 [[Fail:Theodose müür.jpg|pisi|300x300px|[https://et.mihalicdictionary.org/wiki/Walls_of_Constantinople Theodose] müür]]
-Paekivihooneid ehitatakse vähe, mõningal määral kasutatakse paekivi väikemajade [[Vundament|vundamentide]] tegemiseks ja neeki kivid on enamasti hangitud vanadest varemetest. Pae ehitusfüüsikalised omadused (madal [[poorsus]] ning sellest tulenev liigne [[soojusjuhtivus]]) ei vasta kaasaegsetele ehitusmatejalidele esitatavatele nõuetele. Seetõttu kasutatakse meie paremaid paesorte suurtes kogustes [[ehituskillustiku]] tootmiseks. Killustikku vajatakse [[Betoon|betooni]], [[Asfaltbetoon|asfaltbetooni]] ja [[Raudbetoon|raudbetoontoodete]] valmistamiseks, teedeehitusel ja mitmesugustel muudel ehitustöödel. Killustikku valmistatakse Eestis miljoneid kuupmeetreid aastas.
+Paekivihooneid ehitatakse vähe, mõningal määral kasutatakse paekivi väikemajade [[Vundament|vundamentide]] tegemiseks ja neeki kivid on enamasti hangitud vanadest varemetest. Pae ehitusfüüsikalised omadused (madal [[poorsus]] ning sellest tulenev liigne [[soojusjuhtivus]]) ei vasta kaasaegsetele ehitusmatejalidele esitatavatele nõuetele. Seetõttu kasutatakse meie paremaid paesorte suurtes kogustes [[ehituskillustiku]] tootmiseks. Killustikku vajatakse [[Betoon|betooni]], [[Asfaltbetoon|asfaltbetooni]] ja [[Raudbetoon|raudbetoontoodete]] valmistamiseks, teedeehitusel ja mitmesugustel muudel ehitustöödel. Killustikku valmistatakse Eestis miljoneid kuupmeetreid aastas.{{lisa viide}}
 == Üldmõisted ja reeglid ==
-Paekivist [[lintvundamendid]], postid, keldriseinad, [[Sokkel|soklid]], [[tugimüürid]] ja hoonete seinad laotakse [[Mört|mördil]], enamasti ebakorrapärase kujuga kividest. Mördi ülesandeks müüritises on üksikute kivide sidumine ja kividele sobiva aseme moodustamine. [[Paekivi|Paekividest]] müür laotakse kihtide kaupa ja kihi ulatuses võimalikult ühekõrgustest kividest. Müüriladumise põhireegel on: iga kihi piki- ja [[põikipüstvuugid]] peavad olema seotud, st kaetud järgneva kihi kividega. Paekivisid sorteeritakse paksuse järgi, piki- ja [[põikipindkivideks]] ning täitekivideks. Et piki- ja põikpüstvuugid saaksid nii pind- kui täidisridades seotud, tuleb kivid kihis laduda vaheldumisi- kord pikuti, kord põiki. See tähendab, et pikipüstvuugid seotakse põikikividega ning põikipüstvuugid pikikividega.
+Paekivist [[lintvundamendid]], postid, keldriseinad, [[Sokkel|soklid]], [[tugimüürid]] ja hoonete seinad laotakse [[Mört|mördil]], enamasti ebakorrapärase kujuga kividest. Mördi ülesandeks [[müüritis]]es on üksikute kivide sidumine ja kividele sobiva aseme moodustamine. [[Paekivi|Paekividest]] [[müür]] laotakse kihtide kaupa ja kihi ulatuses võimalikult ühekõrgustest kividest. Müüriladumise põhireegel on: iga kihi piki- ja [[põikipüstvuugid]] peavad olema seotud, st kaetud järgneva kihi kividega. Paekivisid sorteeritakse paksuse järgi piki- ja [[põikipindkivideks]] ning täitekivideks. Et piki- ja [[Vuuk|põikpüstvuugid]] saaksid nii pind- kui täidisridades seotud, tuleb kivid kihis laduda vaheldumisi- kord pikuti, kord põiki. See tähendab, et pikipüstvuugid seotakse põikikividega ning põikipüstvuugid pikikividega.
 == Vaata ka ==
 * [https://eestikivi.ee/paekivist/ Paekivist ehitised]
 * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/maakiviehitus-eestis-ajalugu-toovotted-kahjustused-ja-muuride-taastamine Maakiviehitus eestis]
 * [http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1393 Paekivist vundament]
 == Viited ==
+{{Viited}}
 .[https://www.limestone.com/about-us/limestone-learning-center/the-history-of-limestone/ "The history of limestone"]. Inglise