Erinevus lehekülje "Tartu maantee" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
==Hooned ja kinnistud==
*Tartu maantee 1 (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus [[Vene turg|Vene turu]] sihist, [[Kalevi aed|Kalevi aia]] suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Algne [[Gonsiori tänav]]a algus asus põhja pool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava algues on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 // [[Maneeži tänav|Maneeži]] 10)). Suur-Tartu maantee 111 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algsele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ja [[mansard]]korrus. 1965–1974 läbis toonane [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|ERKI]] hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati [[Peeter Tarvas]]e projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos [[vestibüül]]i, [[aula]], [[võimla]] ja töökodadega. 2010. aastal lammutati [[Eesti Kunstiakadeemia]] hooned, EKA ise kolis mujale.
*Tartu maantee 2, [[City Plaza]]. Hoone valmis 2004. aasta mais.
*Tartu maantee 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 // [[Reimani tänav|Reimani]] 30. Hoone valmis 1936, arhitekt [[Robert Natus]] projekti alusel [[Esindustraditsionalism|esindustradistionalistlik]]us arhitektuuristiilis.
 
Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/>
 
1817. aastal, reformatsiooni 300 aasta juubelipäeva mälestuseks asutati Tallinnas [[Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu|Lutheri nimeline lastekodu]], mis tegutses 1852. aastast hoones Suur-Tartu maantee 62<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1929/10/31/1/36 Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu 112-aastane.], Kaja, nr. 257, 31 oktoober 1929</ref> (hilisem aadress Tartu mnt. 50[http://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/luhiajalugu Haridusasutused]). Lastekodu asutajaks ja esialgseks ülalpidajaks oli [[Tallinna Oleviste kogudus]], tolleaegne [[Tallinna bürgermeister]] [[Carl Johann Salemann]] ja Oleviste koguduse õpetaja Meyer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]a tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/15/1/39 Dr. Martin Lutheri nimelise lastekodu Põhikiria muutmise küsimus.], Kaja, nr. 13, 15 jaanuar 1924</ref> [[Tallinna Linnavalitsus]]e ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus [[Tallinna Linna III Lastekodu]] nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu Pärnu maanteel<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1930/08/03/31 Jaan Poska nimeline lastekodu la selle kaswandikud.], Päewaleht, nr. 208, 3 august 1930</ref>, [[Lutheri vabrik]]u kõrval<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke475_kaup.htm Ralf Kaup], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> ja Piiskop Plato nimeline lastekodu.
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Suur–Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv]]e üleujutuste eest. [[Ülemiste mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Suur–Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praegu asub sel kohal [[Tiigiveski park]] ja [[Kalevi spordihall]]), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur–Tartu maantee ja [[Maakri tänav]]a lähikonna. Suur–Tartu maantee oli [[Mõigu]]st kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur–Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur–Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur–Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
[[File:TLA 1465 1 609 Tartu mnt ja Vene turu nurk 11 06 1938 E Brockner.jpg|pisi|left|Tartu mnt ja [[Vene turg|Vene turu]] nurk, 1938. aastal]]
[[Pilt:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Tartu maantee piirkond (1942)]]
1890. aastal ehitati aadressile Suur-Tartu maantee 11 Vene tütarlastegümnaasiumi hoone. 1917. aastal asus hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool|Tallinna Linna Kunsttööstuskool]]. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja elukorteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekordne puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris veetis kolmeliikmeline [[Eestimaa Päästmise Komitee]] öö vastu ajaloolist [[24. veebruar]]i 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel<ref>[http://jaakjuske.blogspot.com/2010/08/kunstiakadeemia-hoone-saladus.html Kunstiakadeemia hoone saladus],jaakjuske.blogspot.com, 5. august 2010</ref>. 1922 ehitati [[Tallinna Kunsttööstuskool|Tallinna Linna Kunsttööstuskool]]i hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|ENSV Riikliku Kunstiinstituudi]] hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal.
 
 
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu maantee]] uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna–Tartu maantee]</ref>
72 134

muudatust

Navigeerimismenüü