Lembitu park (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Lembitu park''' asub [[Tallinn]]as [[Lauteri tänav (Tallinn)|Lauteri]], [[Kauka tänav]]a, [[Vambola tänav]]a ja [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänava]] vahel, [[Sibulaküla]] asumis. |
'''Lembitu park''' asub [[Tallinn]]as [[Lauteri tänav (Tallinn)|Lauteri]], [[Kauka tänav]]a, [[Vambola tänav]]a ja [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänava]] vahel, [[Sibulaküla]] asumis. |
||
[[Pilt:Lembitu park-1.jpg|pisi|left]] |
[[Pilt:Lembitu park-1.jpg|pisi|left]] |
||
Lembitu pargi pindala on 0,9 ha. Park rajati [[1953]]. aastal, hiljem on tehtud veel juurdeistutusi. Pargis kasvab 17 [[takson]]it puittaimi: puude perekondadest on arvukamad [[vaher]], [[pärn]], [[kask]], [[viirpuu]] ja [[tamm]]. Suurimad puud on [[hobukastan]], mägivaher, läänepärn ja tamm. |
Lembitu pargi pindala on 0,9 ha. Park rajati [[1953]]. aastal, hiljem on tehtud veel juurdeistutusi. Pargis kasvab 17 [[takson]]it puittaimi: puude perekondadest on arvukamad [[vaher]], [[pärn]], [[kask]], [[viirpuu]] ja [[tamm]]. Suurimad puud on [[hobukastan]], mägivaher, läänepärn ja tamm. <ref>[[Karen Jagodin]], [[Robert Nerman]]. Tallinna kesklinn. Tallinn, 2013, lk. 147</ref> |
||
Märkimisväärsemad Lembitu pargis kasvavad suured puud: hariliku tamme kultivar „Cupressoides”, võimas [[hobukastan]] ja [[mägivaher]]. Põõsastest on haruldasemad võimsad pahklike tüvedega ja igal aastal rohkelt õitsvad [[ungari sirel|ungari sireli]] tüvikud. Neid kasvab teisteski pärast sõda rajatud Tallinna parkides ja just need puukujuliseks kasvatatud sirelid annavad Tallinna kesklinna parkidele isikupära. |
Märkimisväärsemad Lembitu pargis kasvavad suured puud: hariliku tamme kultivar „Cupressoides”, võimas [[hobukastan]] ja [[mägivaher]]. Põõsastest on haruldasemad võimsad pahklike tüvedega ja igal aastal rohkelt õitsvad [[ungari sirel|ungari sireli]] tüvikud. Neid kasvab teisteski pärast sõda rajatud Tallinna parkides ja just need puukujuliseks kasvatatud sirelid annavad Tallinna kesklinna parkidele isikupära. |
||
Redaktsioon: 12. juuni 2021, kell 19:02
Lembitu park asub Tallinnas Lauteri, Kauka tänava, Vambola tänava ja Lembitu tänava vahel, Sibulaküla asumis.
Lembitu pargi pindala on 0,9 ha. Park rajati 1953. aastal, hiljem on tehtud veel juurdeistutusi. Pargis kasvab 17 taksonit puittaimi: puude perekondadest on arvukamad vaher, pärn, kask, viirpuu ja tamm. Suurimad puud on hobukastan, mägivaher, läänepärn ja tamm. [1] Märkimisväärsemad Lembitu pargis kasvavad suured puud: hariliku tamme kultivar „Cupressoides”, võimas hobukastan ja mägivaher. Põõsastest on haruldasemad võimsad pahklike tüvedega ja igal aastal rohkelt õitsvad ungari sireli tüvikud. Neid kasvab teisteski pärast sõda rajatud Tallinna parkides ja just need puukujuliseks kasvatatud sirelid annavad Tallinna kesklinna parkidele isikupära.
Eesti NSV ajal asus pargi Vambola tänava poolses otsas Hans Pöögelmanni ausammas. 2012. aastast asub Lembitu pargis Juta Eskeli skulptuur "Kolhoosineiu" ehk "Tütarlaps kausiga".
Ajalugu
Lembitu park praegusel kujul rajati pärast Teist maailmasõda, põhiosas 1953. aastal. Mõned suured vanad puud pärinevad varem siin asunud majade aedadest. Eelnevalt paiknesid samal alal enamasti 18. sajandil ehitatud puumajad, kuid peaaegu kõik selle piirkonna ehitised hävisid 1944. aasta 9. märtsi pommitamises. Pärast sõda varemed lammutati, osa ümbruskonna kvartaleid hoonestati suurte kivimajadega, linnaosa keskele aga rajati planeerimiskava järgi üldkasutatav park.
Park on range geomeetrilise kujundusega ja stalinistliku pargikujunduse paremaid näiteid Tallinnas. Algselt hõlmas see ka praeguse Välisministeeriumi (endise EKP keskkomitee) hoone ala, nii et moodustus katkematu haljasvöönd (nn roheline rist), mis võttis enda alla Lembitu pargi, Rävala (tookord Lenini) puiestee ja Teatri väljaku. Oma praegused mõõtmed sai park 1969. aastal. [2]
Praegust nime kannab Lembitu park ametlikult alates 12. aprillist 1996[3]. Varem on sama pargi nimed olnud Vambola park ja Pöögelmanni park.[4]
Viited
- ↑ Karen Jagodin, Robert Nerman. Tallinna kesklinn. Tallinn, 2013, lk. 147
- ↑ [1] Tallinna linn.
- ↑ Tänava- ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas, Tallinna Linnavalitsus, RT IV, 19.09.2013, 16
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 308
Välislingid
- Lembitu park Tallinnas saab valgustuse, Äripäev Online, 25. oktoober 2004
- IRL soovib Tallinnasse Ronald Reagani parki, Tallinna Postimees, 18. november 2010