1905: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. aprill 2007, kell 15:02

1905. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

22. jaanuar (9. jaanuar) – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
24. jaanuar (11. jaanuar) – Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sõjaväeline diktatuur.
26. jaanuar – Pretoria lähedalt leiti maailma suurim teemant, 3106,75-karaadine Cullinan.

27. märts – paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.

13. mai – tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
27. mai – toimus Tsushima merelahing.

3. juuni – Saksamaa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
7. juuni – Norra Storting võttis vastu otsuse: "Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud."
7. juuni – Dresdenis asutati kunstirühmitus Die Brücke.
27. juuni (14. juuni) – algas ülestõus soomuslaeval Krahv Potjomkin.

12. august – Suurbritannia ja Jaapan sõlmisid lepingu, mille järgi esimene tunnistas Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga Suurbritannia õigust Indiale.
13. august – 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletas selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
19. august – tsaar Nikolai II avaldas ukaasi konstitutsiooni vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
22. august – Poolas kehtesti üldstreigi tõttu sõjaseisukord.

5. september – Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutas Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jäid Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini lõunaosa.

4. detsember – Soome senat tühistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
9. detsember – Dresdenis oli Richard Straussi ooperi "Salome" esietendus.

31. jaanuar/13. veebruar – Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
14. oktoober – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 26. oktoobrini.
16. oktoober – õhtul tulistas sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200.
18. oktoober – Eestisse jõudis teade, et Nikolai II oli andnud välja nõndanimetatud oktoobrimanifesti, milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat.
23. oktoober – Tartus peeti nõupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel ühishuvide väljaselgitamiseks manifestijärgses olukorras, kuid omavalitsusvõimu jagamises kompromissi ei leitud.
26. november – Tartus asutatati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas
10. detsember – Tallinnnas ja Harjumaal kuulutati välja sõjaseisukord (mis kestis kuni 1908): algasid massilised vahistamised, keelatati koosolekud, suleti ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees"
24. detsember – Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi
Mõisate põletamine

@@ 98. rida: / 98. rida: @@
 *[[24. märts]] – [[Jules Verne]], prantsuse kirjanik
-*[[25. september – [[Georg von Gloy]], endine Tallinna linnapea
+*[[25. september – [[Georg von Gloy]], viimane Tallinna rae eesistuja
 == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] ==