Alfred Lukin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
39. rida: 39. rida:


{{JÄRJESTA:Lukin, Alfred}}
{{JÄRJESTA:Lukin, Alfred}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]

Redaktsioon: 7. juuni 2021, kell 14:25

Alfred Adolf Lukin (13. detsember 1877 Haaslava vald, Kambja kihelkond, Tartumaa27. november 1944 Tallinn) oli Eesti poliitik (Nõmme alevivanem ja linnapea) ning tuletõrjetegelane.

Elukäik

Ta lõpetas Tartu Õpetajate Seminari algkooli (1894) ning õppis hiljem ka Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, kus ta 1916. aastal andis eksamid riigiteenistuse auastme saamiseks.

Aastatel 1904–1905 võttis ta mobiliseerituna osa Vene-Jaapani sõjast.

Vastasutatud Nõmme Heakorra Selts palkas 15. märtsil 1908 Lukini tööle politseikordnikuks (urjadnikuks). Ta teenis ajavahemikul 1912 kuni 1. augustini 1913 Nõmme politseijaoskonnas, pärast seda edutati ta Tallinna II jaoskonna rajooni ülevaatajaks.

Ta mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal märtsis 1917 Venemaa sõjaväkke ning kuni sama aasta detsembrini teenis ta ametnikuna Vitebski kubermangu sõjaväeülema staabis.

Eesti Vabariigi alguspäevil naasis Lukin Nõmmele, kus ta asus tööle toitlustusosakonna ametnikuna. Ta teenis ajavahemikul 20. november 1918 kuni 10. detsember 1919 Nõmme miilitsaülemana (hilisem nimetus politseiülem).

1921. aastal asus ta Nõmme alevivalitsuse teenistusse. Ta valiti aastatel 1919, 1921 ja 1923 alevivolikogu liikmeks ning 12. juunil 1925 alevivanemaks. Kui valitsus otsustas 1925. aastal rea aleveid (sealhulgas Nõmme) muuta linnaks, langes Lukini õlule ettevalmistustööde põhiraskus, sealhulgas alevimajanduse ümbersuunamine märksa keerukamale linnamajandusele.

Kui Nõmme 12. novembril 1926 sai linnaks, sai alevivanem Lukinist automaatselt linnapea. 17. veebruaril 1927, pärast esimesi linnavolikogu valimisi võttis ametiposti üle uus valitud linnapea Johannes Lindemann, valiti Lukin linnavolikogu liikmeks. Ta töötas pärast seda Nõmme Tarvitajate Ühistu «Tulu» kaupluse juhatajana kuni 1940. aastani.

Tegevus tuletõrjes

Ta tegutses aktiivselt Nõmme tuletõrjes. Ta oli Nõmme Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (NVTÜ) esimees aastatel 1919–1923 ja 1926–1927 ning peamees aastatel 1923–1926, seejuures oli ta veebruarist augustini 1923 korraga mõlemal ametikohal – ainsana kogu Nõmme tuletõrje ajaloos.

1927. aastast oli ta NVTÜ revisjonikomisjoni liige ja aastatel 1935–1940 selle esimees.

Muu ühiskondlik tegevus

Ta oli Nõmme Skaudisõprade Seltsi juhatuse liige ja laekur. Ta oli tegev ka Nõmme Kindlustuse Seltsis (abiesimees aastatel 1927–1931, hiljem auinspektor) ning Nõmme Majaomanike Pangas (asutajaliige 1927 ja nõukogu liige aastatel 1928–1932).

Mälestuse jäädvustamine

2006. aastal paigaldas Nõmme linnaosavalitsus Lukini kalmule Tallinna Liiva kalmistul uue hauakivi.[1]

Isiklikku

Tema isa oli Haaslava mõisa aednik Jaan Lukin.

Viited

  1. Leho Lõhmus. "Alfred Lukin – Nõmme viimane alevivanem ja esimene linnapea". Nõmme Sõnumid, 4. august 2017. Lk 4

Kirjandus