Allan Murdmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. juuni 2021, kell 12:44

Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.

Allan Murdmaa lõpetas Tallinna 22. Keskkooli 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 Moskva Arhitektuuriinstituudis.

Allan Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 Eesti Projektis, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, 1968–1970 Viljandi TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 Eesti Maaehitusprojektis.

Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad mitmesugused elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad ka mitmesugused monumendid – Amandus Adamsoni, Eduard Vilde, Heino Elleri ja Oskar Lutsu mälestussammas, Tehumardi mälestussammas, Rakvere stalinismiohvrite monument ning Maarjamäe memoriaal. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori Mariann Raisma arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis^[viide?]. 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestussamba teostamise eest pälvis ta koos skulptor Matti Varikuga 1976. aastal Kristjan Raua preemia.

Murdmaa oli Eesti Arhitektide Liidu liige.

Tehumardi mälestussammas
Tehumardi mälestussamba detail

Tunnustus

1976 Kristjan Raua preemia (koos Matti Varikuga)

Isiklikku

Allan Murdmaa isa oli kunstnik Oskar Martinson ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend Ivar Murdmaa on meregeoloog, üks õde Mai-Ester Murdmaa on ballettmeister ja teine õde Kai Murdmaa on füüsik.

Aastatel 1970–1988 oli ta abielus filmirežissöör Helle Karisega. Nende poeg Peter Murdmaa on operaator.

Allikad

Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1996. Lk lk 324. ISBN 5-89900-049-x. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)

Välislingid

Hetlin Villak. Suri arhitekt Allan Murdmaa, EPL, 16. november 2009

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Allan Murdmaa''' ([[4. august]] [[1934]] [[Tallinn]] – [[15. november]] [[2009]]) oli eesti [[arhitekt]].
-Murdmaa lõpetas [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Tallinna 22. Keskkooli]] 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 Moskva Arhitektuuriinstituudis.
+Allan Murdmaa lõpetas [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Tallinna 22. Keskkooli]] 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 [[Moskva Arhitektuuriinstituut|Moskva Arhitektuuriinstituudis]].
-Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 [[Eesti Projekt]]is, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1968–1970 [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is.
+Allan Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 [[Eesti Projekt]]is, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1968–1970 [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is.
-Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – [[Amandus Adamson]]i, [[Eduard Vilde]], [[Heino Eller]]i ja [[Oskar Luts]]u mälestussammas, [[Tehumardi mälestussammas]], [[Rakvere]] stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis{{lisa viide}}. [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk|1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendi]] teostamise eest pälvis ta koos skulptor [[Matti Varik|uga]] 1976. aastal [[Kristjan Raua preemia]].
+Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad mitmesugused elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused ([[Gloria (restoran)|Gloria]], [[Pegasus (kohvik)|Pegasus]] jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad ka mitmesugused monumendid – [[Amandus Adamsoni monument|Amandus Adamsoni]], [[Eduard Vilde monument|Eduard Vilde]], [[Heino Elleri monument|Heino Elleri]] ja [[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas]], [[Tehumardi mälestussammas]], Rakvere stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis{{lisa viide}}. [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk|1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestussamba]] teostamise eest pälvis ta koos skulptor [[Matti Varik|Matti Varikuga]] 1976. aastal [[Kristjan Raua preemia]].
 Murdmaa oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.
-== Isiklikku ==
-Allan Murdmaa isa oli kunstnik [[Oskar Martinson]] ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend [[Ivar Murdmaa]] on meregeoloog, üks õde [[Mai-Ester Murdmaa]] on ballettmeister ja teine õde [[Kai Murdmaa]] on füüsik.
 <gallery>
@@ 16. rida: / 13. rida: @@
 File:SovietMemorialSaaremaa.JPG|Tehumardi mälestussamba detail
 </gallery>
+== Tunnustus ==
+* 1976 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Matti Varik|Matti Varikuga]])
+== Isiklikku ==
+Allan Murdmaa isa oli kunstnik [[Oskar Martinson]] ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend [[Ivar Murdmaa]] on meregeoloog, üks õde [[Mai-Ester Murdmaa]] on ballettmeister ja teine õde [[Kai Murdmaa]] on füüsik.
+Aastatel 1970–1988 oli ta abielus filmirežissöör [[Helle Karis|Helle Karisega]]. Nende poeg [[Peter Murdmaa]] on operaator.
 ==Allikad==