Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Robot: {{PAGENAME}} → {{subst:PAGENAME}} |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
== Inimhääle tekkemehhanism == |
== Inimhääle tekkemehhanism == |
||
[[File:Izdisaj.jpg|vasakul|thumb| |
[[File:Izdisaj.jpg|vasakul|thumb|Inimhääl tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mis paneb häälepaelad võnkuma. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.|207x207px]] |
||
Inimhääl tekib [[Hingamiselundkond|hingamis]]- ja [[Hääleelund|hääleelundite]] koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga [[Õhk|õhku]]. Seejärel paneb õhk [[häälepaelad]] võnkuma. Alghääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. [[võnkumine|Võngete]] [[resonaator]]iteks on ka [[rindkere]] ja [[pea]]. |
Inimhääl tekib [[Hingamiselundkond|hingamis]]- ja [[Hääleelund|hääleelundite]] koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga [[Õhk|õhku]]. Seejärel paneb õhk [[häälepaelad]] võnkuma. Alghääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. [[võnkumine|Võngete]] [[resonaator]]iteks on ka [[rindkere]] ja [[pea]]. |
||
Viimane redaktsioon: 2. juuni 2021, kell 22:01
|
See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus) |
Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti vahendusel tahtlikult või tahtmatult tekitatud helid, sealhulgas kõnelemine, laulmine, naermine, nutmine, karjatused jne.
Inimhääle tekkemehhanism[muuda | muuda lähteteksti]
Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhku. Seejärel paneb õhk häälepaelad võnkuma. Alghääle kõrgus sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Võngete resonaatoriteks on ka rindkere ja pea.
Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.