Binokkel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 31. mai 2021, kell 09:03

See artikkel räägib optikariistast; ajakirja kohta vaata artiklit Binokkel (ajakiri)

Binokkel (ladina keele sõnadest bini kahekordne + oculus silm) on kahest omavahel ühendatud pikksilmast koosnev optikaseade, mida kasutatakse kaugel asuvate esemete vaatamiseks kahe silmaga.

Binokli kummaski pooles on läätsedest objektiiv, mille kaudu valgus siseneb, ja okulaar, mille kaudu valgus tuleb vaataja silma. Objektiiv koondab vaateväljalt valgust ja annab esemest ümberpööratud (alaspidise) kujutise. Selle õiget pidi pööramiseks on objektiivi ja okulaari vahel prismad. Okulaar suurendab kujutist (sellega vaadatakse objektiivi tekitatud kujutist kui luubiga). Okulaari ja objektiivi vahelise kauguse muutmisega saab seada objektiivi tekitatud kujutise okulaari fookusesse, seega kujutist teravustada.

Binoklites kasutatakse peamiselt kaht tüüpi prismasid:

Porro-prisma (nimetatud Itaalia leiutaja Ignazio Porro järgi, kes patenteeris selle prismatüübi 1854. a). Kiirte käik on prismas astmeline ja seetõttu on objektiivide vaheaugus suurem kui okulaaridel.
Katusprisma (ingl roof prism), ka Abbe-Königi prisma, mis on saanud nime katust meenutava kuju järgi, võeti laiemalt kasutusele 20. saj teisel poolel. Niisuguse prismaga binoklis on objektiivi ja okulaari optilised teljed ühel sirgel.

Porro-prismaga binoklid on suuremad ja raskemad, kuid annavad veidi parema sügavustaju. Katusprismaga binoklid on kompaktsemad ning kukkumistele ja löökidele oluliselt vastupidavamad.

Binoklite tähtsaimad omadused on suurendus (kordades) ja objektiivi läbimõõt (millimeetrites), mis antakse korrutisena, näiteks 10×50. 10-kordse suurendusega binoklist paistavad 100 meetri kaugusel asuvad objektid nagu oleksid nad 10 meetri kaugusel. Objektiivi suurusest sõltub, kui palju valgust ta on võimeline koguma ja vastavalt kui heleda pildi ta annab. Objektiivi läbimõõdu ja suurenduse jagatist nimetatakse väljundavaks ehk pupilliks (näitejuhul on see 50/10 = 5 mm). Pupilli läbimõõt jääb enamasti vahemikku 2,5–5 mm.

Binokli oluline iseloomustaja on ka vaatevälja laius, mis väheneb koos suurenduse kasvuga, Vaatevälja väljendatakse kraadides või vaatevälja laiusena 1000 m kaugusel, kusjuures 1° vastab 17,5 meetrile. Kui vaateväljaks on antud 100 m, siis näiteks 200 m kaugusel on näha objekte 20 m laiuses alas.

Kõige levinumad on binoklid suurendusega 7–10. Üle 10-kordse suurenduse korral kasutatakse stabiilse kujutise saamiseks statiivi või siis sisseehitatud pildistabilisaatoriga binoklit.

Koos objektiivi läbimõõduga kasvab ka binokli kaal. Näiteks kompaktne 8×20 binokkel kaalub vaid umbes 250 g, 8×32 binokkel 500–600 g, 8×55 jahimehebinokkel näiteks kuni 1000 g.

Saadava pildi heledus ja selgus sõltub optika vääristusastmest. Valguskadude vähendamiseks võivad binoklitel olla ühe- või mitmekihilise vääristusega läätsed ja prismad.

Vaata ka

Välislingid

Parimad linnuvaatlusbinoklid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel |räägib optikariistast; ajakirja kohta vaata artiklit [[Binokkel (ajakiri)]] }}
-[[Pilt:Porro binocular.jpg|thumb|300px|[[Valgus]]e [[liikumine]] binoklis. '''1''' – [[objektiiv]], '''2-3''' – [[porroprisma]]d, '''4''' – [[okulaar]] ]]
-'''Binokkel''' (ladina oculus) on vaadeldavate [[objekt]]ide lähendamiseks ja kahe [[silm]]aga vaatlusteks mõeldud [[optika|optiline]] [[seade]].
+[[Pilt:Binoculars-de.svg|pisi|275px|Porro-prismadega binokkel]]
-Binokklid jagunevad oma ehituse poolelt kaheks. On olemas porroprismaga ning roof prismaga binokkleid.
+[[Pilt:Abbe-koenig-prism.png|pisi|275px|Katusprisma]]
+'''Binokkel''' ([[ladina keel]]e sõnadest ''bini'' kahekordne + ''oculus'' silm) on  kahest omavahel ühendatud [[pikksilm]]ast koosnev [[optika]]seade, mida kasutatakse kaugel asuvate esemete vaatamiseks kahe silmaga.
-* Porroprismaga - on suuremad ja raskemad ning tunduvad esmapilgul pisut kohmakamad. Küll aga kui vaateväli õigesti paika reguleerida on ka laiem osa vaateväljast samaaegselt terav ning neil on parem sügavustaju. Selliseid ´´kiikreid´´kasutatakse tihti merenduses. Nende kasuks räägib ka odavam hind. Miinuseks võib veel välja tuua ainult selle, et need ei ole kahjuks nii põrutuskindlad.
-* Roof prismaga - on kaasaegsemad , kompaktsemad ning lisaks kukkumistele ja löökidele oluliselt vastupidavamad. Miinuspooleks on kindlasti kallim hind ja väiksem vaatevälja laius.<ref>{{kas|[https://www.1a.ee/c/fototehnika-optika/foto-spordikaamerad-binoklid/binoklid/30h Kuidas valida endale sobiv binokkel?]}}{{reklaam}}</ref>
+Binokli kummaski pooles on [[lääts]]edest [[objektiiv]], mille kaudu valgus siseneb, ja [[okulaar]],  mille kaudu valgus tuleb vaataja silma. Objektiiv koondab vaateväljalt valgust ja annab esemest ümberpööratud (alaspidise) kujutise. Selle õiget pidi pööramiseks on objektiivi ja okulaari vahel [[prisma]]d. Okulaar suurendab kujutist (sellega vaadatakse  objektiivi tekitatud kujutist kui [[luup |luubiga]]). Okulaari ja objektiivi vahelise kauguse muutmisega saab seada objektiivi tekitatud kujutise okulaari fookusesse, seega kujutist teravustada.
+Binoklites kasutatakse peamiselt kaht tüüpi prismasid:
+* Porro-prisma (nimetatud Itaalia leiutaja [[Ignazio Porro]] järgi, kes patenteeris selle prismatüübi 1854. a). Kiirte käik on prismas astmeline ja seetõttu on objektiivide vaheaugus suurem kui okulaaridel.
+* Katusprisma (ingl ''roof prism''), ka Abbe-Königi prisma, mis on saanud nime katust meenutava kuju järgi, võeti laiemalt kasutusele 20. saj teisel poolel. Niisuguse prismaga binoklis on objektiivi ja okulaari optilised teljed ühel sirgel.
+Porro-prismaga binoklid on suuremad ja raskemad, kuid annavad veidi parema sügavustaju. Katusprismaga binoklid on kompaktsemad ning kukkumistele ja löökidele oluliselt vastupidavamad.
+Binoklite tähtsaimad omadused on suurendus (kordades) ja objektiivi läbimõõt (millimeetrites), mis antakse korrutisena, näiteks 10×50. 10-kordse suurendusega binoklist paistavad 100 meetri kaugusel asuvad objektid nagu oleksid nad 10 meetri kaugusel. Objektiivi suurusest sõltub, kui palju  valgust ta on võimeline koguma ja vastavalt kui heleda pildi ta annab. Objektiivi läbimõõdu ja suurenduse jagatist nimetatakse väljundavaks ehk pupilliks  (näitejuhul on see 50/10 = 5 mm). Pupilli läbimõõt jääb enamasti vahemikku 2,5–5 mm.
+Binokli oluline iseloomustaja on ka vaatevälja laius, mis väheneb koos suurenduse kasvuga, Vaatevälja väljendatakse kraadides või vaatevälja laiusena 1000 m kaugusel, kusjuures 1° vastab 17,5 meetrile. Kui vaateväljaks on antud 100 m, siis näiteks 200 m kaugusel on näha objekte 20 m laiuses alas.
+Kõige levinumad on binoklid suurendusega 7–10. Üle 10-kordse suurenduse korral kasutatakse stabiilse kujutise saamiseks statiivi või siis sisseehitatud pildistabilisaatoriga binoklit.
+Koos objektiivi läbimõõduga kasvab ka binokli kaal. Näiteks kompaktne 8×20 binokkel kaalub vaid umbes 250 g, 8×32 binokkel 500–600 g, 8×55 jahimehebinokkel näiteks kuni 1000 g.
+Saadava pildi heledus ja selgus sõltub optika vääristusastmest. Valguskadude vähendamiseks võivad binoklitel olla ühe- või mitmekihilise vääristusega läätsed ja prismad.
 == Vaata ka ==
-* [[Monokkel]]
 * [[Pikksilm]]
-* [[Periskoop]]
-* [[Teleskoop]]
 * [[Ööbinokkel]]
-==Viited==
+== Välislingid ==
+* [https://fotoakadeemia.ee/2021/02/09/parimad-linnuvaatlusbinoklid/  Parimad linnuvaatlusbinoklid]
-{{viited}}
 {{commonskat|Binoculars}}
-== Välislingid ==
-*[http://www.ejs.ee/ej20153-binokkel-kuidas-ja-millist-valida/ Eesti Jahimeeste Selts: Binokkel – kuidas ja millist valida?]
 [[Kategooria:Optilised instrumendid]]