17. sajand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. mai 2021, kell 16:34

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

17. sajand ehk XVII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise seitsmeteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1601 ja lõppes 31. detsembril 1700.

Inspiratsiooniks vaadata en:17th century, de:17. Jahrhundert, ru:XVII век

Sündmused maailmas

Majandus ja poliitika

1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis
1600 asutati Briti Ida-India Kompanii
1600–1629 Poola-Rootsi sõda
1601–03 näljahäda tappis Venemaal kolmandiku elanikkonnast
1602 asutati Hollandi Ida-India Kompanii
1602–1663 Hollandi-Portugali sõda
1606 Inglismaal asutati Virginia Kompanii
1608 Québeci linna asutamine Uus-Prantsusmaal
1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610-12 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes
1610–1617 Ingeri sõda
1611–1613 Kalmari sõda
1611 Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus
1613 Knäredi rahuleping
1613 Romanovite dünastia võimuletulek Moskva tsaaririigis
1614 Hollandis asutati Austraalia Kompanii
1616 asutati Taani Ida-India Kompanii
1617 Stolbovo rahu
1618–1648 Kolmekümneaastane sõda
1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621)
1621 asutati Hollandi Lääne-India Kompanii
1624-1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina
1627 kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli
1627-1628 La Rochelle'i piiramine
1628 asutati Portugali Ida-India Kompanii
1629 Altmargi vaherahu
1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634)
1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel
1642–1651 Inglise kodusõda
1645 Brömsebro rahu
1648 Vestfaali rahulepingud
1648 Fronde Prantsusmaal
1648–1667 Uputus Poolas, sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga
1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu
1649 hukati Inglise kuningas Charles I
1649–1660 Inglise vabariik
1649 Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel
1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal
1654 Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla
1654–1667 Poola-Vene sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda
1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
1658 Vallisaare vaherahu
1659 Pürenee rahuleping
1660 Stuartite restauratsioon Inglismaal
1660 Oliwa rahu
1661 Kärde rahu
1663 Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi
1664 asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii
1665–1683 Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika
1665-1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast
1666 Londoni suur tulekahju, linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren
1666–1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671)
1667–1700 Suur Türgi sõda
1667–1668 Devolutsioonisõda
1668 Aacheni rahu (1668)
1670 Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii
1671 asutati Taani Lääne-India Kompanii
1672–1678 Prantsuse-Hollandi sõda
1672–1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676)
1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel
1676–1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681)
1682 asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii
1683–1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699)
1686–1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699)
1688 Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia
1689 Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra
1689 algas Teine saja-aastane sõda
1690 Boyne'i lahing Iirimaal
1691 jakobiitide mäss Šotimaal
1694 asutati Inglise Pank
1695 asutati Šoti Pank
1699 Karlowitzi rahuleping
1700 algas Põhjasõda (1700–1721)

Kunst ja kultuur

Kirjandus

1599-1641 Globe'i teater Londonis
1605 Strasbourgis alustab ilmumist esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fuernemmen und gedenckwürdigen Historien
1605 ilmub Don Quijote I osa (2. osa 1615)
1609 William Shakespeare'i sonetikogu
1611 ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge
1616 George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast
1631 hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France
1633 William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix"
1636 Pierre Corneille' tragöödia "Le Cid" esietendus
1642 parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid
1644 John Miltoni "Areopagitica"
1656–57 Blaise Pascali "Provintsikirjad"
1660 lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit
1662 avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer
1665 François de La Rochefoucauld' "Maksiimid"
1667 Jean Racine'i tragöödia "Andromache"
1667 John Miltoni "Kaotatud paradiis"
1668-1694 Jean de La Fontaine'i "Valmid"
1666 Molière'i "Misantroobi" esietendus
1668 John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks
1675 William Wycherley "The Country Wife"
1678 John Bunyani "The Pilgrim's Progress"
1678 John Drydeni "Oidipus"
1678 John Drydeni "Kõik armastuse nimel"
1680 Louis XIV rajas teatri La Comédie française
1682 John Drydeni "Mac Flecknoe"
1688 Aphra Behni "Oroonoko"
1691 John Drydeni "Kuningas Arthur"
1695–1697 Pierre Bayle'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija
1697 Charles Perrault' muinasjutukogu

Muusika

1601 Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper
1606 Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst)
1607 Claudio Monteverdi "L'Orfeo", varaseim ooper, mis on seni mängukavades
1610 Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
1618 René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
1619 Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
1637 avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
1638 (?) Gregorio Allegri, "Miserere"
1649 Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge tundmused" (2014)
1650 Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
1651 "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
1674 Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
1676 Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"
1685 sündisid J. S. Bach, Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti
1688 Henry Purcell, "Dido and Aeneas"

vaata ka https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Olulisemate_muusikateoreetiliste_tekstide_kronoloogiline_loend&action=edit&section=15

Teadus ja filosoofia

1600 Giordano Bruno hukkamine
1605 Leonardus Lessius kirjeldab moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esmakordselt riskipõhise hinnaga kindlustust
1609 Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste
1610 Galileo Galilei "Sidereus Nuncius"
1610-33 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus
1620 Francis Baconi "Novum Organum"
1625 Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste
1626 Francis Baconi "Uus Atlantis"
1632 Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist"
1635 kardinal Richelieu asutas ametlikult Prantsuse Akadeemia
1637 René Descartes'i "Arutlus meetodist"
1641 René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast
1651 Thomas Hobbesi "Leviaatan"
1659 Henry More'i "Hinge surematus"
1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi
1660 Antoine Arnauld' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika
1661 Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist"
1662 ilmus Port-Royali loogika
1662 Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt
1664 ilmub postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest"
1665 Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans" ("Õpetatute ajakiri")
1665 hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions")
1665 Robert Hooke'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk"
1665 Athanasius Kircher omistab raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele
1666 Isaac Newtoni annus mirabilis, legendaarne üliviljakas loominguperiood
1666 Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm"
1670 Baruch Spinoza "Theoloogilis-poliitiline traktaat"
1672 Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat
1672 Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest"
1675 Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676)
1676 Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana)
1677 Baruch Spinoza "Eetika" (postuumselt)
1687 Isaac Newtoni "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
1689 John Locke'i "Second Treatise on Civil Government"
1691 John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul
1694 Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk
1695 saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esmakordselt turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel
1696 Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi
1696 Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esmakordselt tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis

1601–1603 Näljahäda Eestis
1600–1611 Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
1632 Tartus asutati Academia Gustaviana
1655–1660 Teine Põhjasõda
1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
1656 Tartu piiramine (1656)
1657 Tartu piiramine (1657)
1680 võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse Mõisate reduktsiooniks
1684. aastal asutati Tartu lähedal Forseliuse seminar
Suur Nälg, mille haripunkt oli 1696/1697 talvel.
Viru-Nigula kihelkond liideti Alutagusega. Alutaguse kihelkonna piir ulatus sellest ajast Kunda jõeni
...
1700 algas Põhjasõda (1700–1721) Narva lahinguga

Inimesed

El Greco (1541–1641), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt
John Napier (1550–1617), Šotimaa matemaatik
Francis Bacon (1561–1626), inglise filosoof
Galileo Galilei (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor
William Shakespeare (1564–1616), inglise kirjanik
Samuel de Champlain (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik
Claudio Monteverdi (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
Džahangir (1569–1627), Suurmogulite riigi valitseja 1605–1627
Michelangelo Caravaggio (1571–1610), itaalia maalikunstnik
Johannes Kepler (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof
John Donne (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik
Ben Jonson (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik
Peter Paul Rubens (1577–1640), flaami maalikunstnik
William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom
John Webster (?1578–?1632), inglise kirjanik
Hugo Grotius (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog
Miyamoto Musashi (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin
Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
Marin Mersenne (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik
Jan Amos Komenský (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik
Šahh Džahan (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658
George Herbert (1593–1633), inglise luuletaja
Nicolas Poussin (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik
René Descartes (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
Francisco de Zurbarán (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik
Gian Lorenzo Bernini (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt
Anthonis van Dyck (1599–1641), flaami maalikunstnik
Diego Velázquez (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik
Otto von Guericke (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik
Rembrandt (1606–1669), hollandi maalikunstnik
Pierre Corneille (1606-1684), prantsuse näitekirjanik
Evangelista Torricelli (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik
John Milton (1608–1674), inglise luuletaja
François de La Rochefoucauld (1613–1680), prantsuse kirjanik
Richard Crashaw (1613–1649), inglise luuletaja
Henry More (1614–1687), inglise filosoof
Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682), hispaania maalikunstnik
Aurangzeb (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707
Cyrano de Bergerac (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik
Jean de La Fontaine (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik
Andrew Marvell (1621–1678), inglise luuletaja
Molière (1622–1673), prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja
Henry Vaughan (1622–1695), inglise luuletaja
William Petty (1623–1687), inglise majandusteadlane
Margaret Cavendish (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane
Giovanni Domenico Cassini (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog
Kristiina (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654
Robert Boyle (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof
Christiaan Huygens (1629–1695), hillandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja
John Dryden (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik
Anne Conway, (1631–1679), inglise filosoof
Jean-Baptiste Lully (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja
Samuel von Pufendorf (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane
Antoni van Leeuwenhoek (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja
Baruch Spinoza (1632–1677), Hollandi filosoof
John Locke (1632–1704), inglise arst ja filosoof
Christopher Wren (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane
Johannes Vermeer (1632–1675), Hollandi maalikunstnik
Samuel Pepys (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja
Robert Hooke (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane
Nicolas Boileau (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik
Louis XIV (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715
Jean Racine (1639–1699), prantsuse näitekirjanik
Leopold I (1640–1705), Saksa-Rooma keiser 1658–1705
Ole Rømer (1644–1710), taani astronoom
Matsuo Bashō (1644–1694), jaapani luuletaja
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor
John Flamsteed (1646–1719), inglise astronoom
Maria Sibylla Merian (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator
Arcangelo Corelli (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja
Jacob Bernoulli (1655–1705), šveitsi matemaatik
Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
Bernard Le Bovier de Fontenelle (1657–1757), prantsuse kirjanik
Damaris Masham (1659–1708), inglise filosoof
Jonathan Swift (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik
Johann Bernoulli (1667–1748), šveitsi matemaatik
Giambattista Vico (1668–1744), itaalia filosoof
Antonio Vivaldi (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija
Vitus Bering (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja
Georg Philipp Telemann (1681–1767), saksa helilooja
Jean-Philippe Rameau (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik
Johann Sebastian Bach (1685–1750), saksa helilooja

Aleksei I Mihhailovitš, Vene tsaar (1645–1676)
Francis Bacon (1561–1626), Inglise filosoof, õigusteadlane, riigimees ja esseist
Charles II, Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1660–1685)
Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa monarh (1558–1603)
Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm, Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (1640–1688) Hohenzollernite dünastiast
Gustav II Adolf, Rootsi kuningas (1611–1632)
Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
James I, Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning Šotimaa kuningas James VI (1567–1625)
Johann Kepler (1571–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof
Karl X, Rootsi kuningas (1654–1660)
Karl XI, Rootsi kuningas (1660–1697)
Karl XII, Rootsi kuningas (1697–1718)
Leopold I, Saksa-Rooma keiser (1658–1705)
Louis XIV, Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1643–1715)
Jules de Mazarin (Giulio Mazzarini)
Isaac Newton (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
Jean Armand du Plessis de Richelieu (1585–1642), prantsuse kiriku- ja riigitegelane
Zygmunt III Waza, Poola kuningas (1587–1632) ja Rootsi kuningas (1592–1599)
William III, Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, Šotimaa kuningas (William II) (1689–1702)
Władysław IV Waza, Poola kuningas (1632–1648)
Peeter I, Vene tsaar (1682–1721) ja Venemaa Keisririigi keiser (1721–1725)
August II Tugev, Saksimaa kuurvürst (1694–1733) ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1733)

Kümnendid ja aastad

1600. aastad: (1600), 1601, 1602, 1603, 1604, 1605, 1606, 1607, 1608, 1609

1610. aastad: 1610, 1611, 1612, 1613, 1614, 1615, 1616, 1617, 1618, 1619

1620. aastad: 1620, 1621, 1622, 1623, 1624, 1625, 1626, 1627, 1628, 1629

1630. aastad: 1630, 1631, 1632, 1633, 1634, 1635, 1636, 1637, 1638, 1639

1640. aastad: 1640, 1641, 1642, 1643, 1644, 1645, 1646, 1647, 1648, 1649

1650. aastad: 1650, 1651, 1652, 1653, 1654, 1655, 1656, 1657, 1658, 1659

1660. aastad: 1660, 1661, 1662, 1663, 1664, 1665, 1666, 1667, 1668, 1669

1670. aastad: 1670, 1671, 1672, 1673, 1674, 1675, 1676, 1677, 1678, 1679

1680. aastad: 1680, 1681, 1682, 1683, 1684, 1685, 1686, 1687, 1688, 1689

1690. aastad: 1690, 1691, 1692, 1693, 1694, 1695, 1696, 1697, 1698, 1699

1700

17. sajand *17. sajand

@@ 121. rida: / 121. rida: @@
 * 1610 Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
 * 1618 René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
+* 1619 Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
 * 1637 avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
 * 1638 (?) Gregorio Allegri, "Miserere"