Tallinna Tuletõrjeühing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. mai 2021, kell 09:34

Tallinna Tuletõrjeühing on Tallinnas tegutsev tuletõrje valdkonnaga tegelev ühing^[1].

Ühingu ajalugu algab 1862. aastast, kui asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts, mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu Venemaa keisririigis^[1].

1862. aastal andis Tallinna raad loa vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiseks. 2. augustil 1862 toimunud Tallinna vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiskoosolekul otsustati osta tuletõrjeprits ja mütsidele eraldusmärgid, fikseeriti toetajaliikmete õigused ja valiti juhatus. Juhatusse valiti seppmeister Carl Greb, lihunikmeister Julius Siebert, seppmeister Wilhelm Paech, kellasseppmeister Friedrich Müller ja tislermeister Ferdinand Kühne. Brandmeistriks valiti Carl Greb, pritsijaoskonna ülemaks sai kellassepp Carl Theodor Hollandt.

Vabatahtliku tuletõrjekompanii juhtimiseks valiti kolmeks aastaks häälteenamusega üks brandmeister ja neli abi, kes kokku moodustasid juhatuse ehk direktsiooni. Kõik tuletõrjujad pidid kandma peakattel tuletõrjuja eraldusmärki – kalevist mütsi rumm ääristati kuldpaelaga. Järgnevail aastail kasvas tuletõrje liikmete arv, liikmete tõusis arv 280-ni. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka 1788. aastal asutatud Tallinna Mustpeade vennaskonna tuletõrjekomando.

1873. aastaks ehitas Tallinna linn tuletõrjujatele Viru tänava lõppu uue tuletõrjehoone. 1876. aastal hakati kasutama tuletõrje alarmeerimiseks häirepasunaid. 1882. aastal osteti esimene auruprits ning asutati aurukolonn. Organisatsiooni arenedes ja kuna pritse oli palju, seati sisse Tallinna ülempritsmeistri ametikoht. 1884. aastal soetati heategevuslike üritustega kogutud raha eest puhkpillid ja asutati Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester.

7. augustil 1887 kinnitas tollane Venemaa keisririigi Siseministeerium põhikirja, mis andis Tallinna tuletõrjeorganisatsioonile seltsi õigused ja vabastas selle Tallinna rae eestkoste alt. 15. novembril peeti Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi erakorraline peakoosolek, kus valiti seltsile juhatus ja esimees, kelleks sai vabatahtliku tuletõrje asutaja Julius Siebert.

2015. aastal oli ühingul 7 salka umbes 200 liikmega^[1].

Ühingul on oma puhkpilliorkester ja segakoor Sõprus.

Tuletõrjeühingu liikmeid on maetud Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistule.

Vaata ka

Vabatahtlik tuletõrje

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 http://www.tallinnatuletorje.ee/ (vaadatud 28.10.2015)

Välislingid

Ühingu koduleht

[ühingu_koduleht-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 http://www.tallinnatuletorje.ee/ (vaadatud 28.10.2015)

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tallinna Tuletõrjeühing''' on [[Tallinn]]as tegutsev [[tuletõrje]] valdkonnaga tegelev [[ühing]]<ref name="ühingu koduleht">http://www.tallinnatuletorje.ee/ (vaadatud 28.10.2015)</ref>.
+Ühingu ajalugu algab [[1862]]. aastast, kui asutati ''Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts'', mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]<ref name="ühingu koduleht"/>.
+[[1862]]. aastal andis [[Tallinna raad]] loa vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiseks.  [[2. august]]il 1862 toimunud Tallinna vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiskoosolekul otsustati osta tuletõrjeprits ja mütsidele eraldusmärgid, fikseeriti toetajaliikmete õigused ja valiti juhatus. Juhatusse valiti seppmeister Carl Greb, lihunikmeister Julius Siebert, seppmeister Wilhelm Paech, kellasseppmeister Friedrich Müller ja tislermeister Ferdinand Kühne. [[Brandmeister|Brandmeistriks]] valiti [[Carl Greb]], pritsijaoskonna ülemaks sai kellassepp [[Carl Theodor Hollandt]].
+Vabatahtliku tuletõrjekompanii juhtimiseks valiti kolmeks aastaks häälteenamusega üks brandmeister ja neli abi, kes kokku moodustasid juhatuse ehk direktsiooni. Kõik tuletõrjujad pidid kandma peakattel tuletõrjuja eraldusmärki – kalevist [[mütsi rumm]] ääristati kuldpaelaga. Järgnevail aastail kasvas tuletõrje liikmete arv, liikmete tõusis arv 280-ni. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka [[1788]]. aastal asutatud Tallinna  [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tuletõrjekomando.
 [[File:Viru Square 2015.jpg|pisi|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi Pritsimaja, [[Vana-Viru tänav]] 14. Ehitatud aastatel 1871–1872]]
+. aastaks ehitas Tallinna linn tuletõrjujatele Viru tänava lõppu uue tuletõrjehoone. 1876. aastal hakati kasutama tuletõrje alarmeerimiseks häirepasunaid. 1882. aastal osteti esimene auruprits ning asutati aurukolonn. Organisatsiooni arenedes ja kuna pritse oli palju, seati sisse Tallinna ülempritsmeistri ametikoht. 1884. aastal soetati heategevuslike üritustega kogutud raha eest puhkpillid ja asutati [[Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester]].
-Ühingu ajalugu algab [[1862]]. aastast, kui asutati ''Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts'', mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]<ref name="ühingu koduleht"/>. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka [[1788]]. aastal asutatud Tallinna  [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tuletõrjekomando.
+. augustil 1887 kinnitas tollane Venemaa keisririigi Siseministeerium põhikirja, mis andis Tallinna tuletõrjeorganisatsioonile seltsi õigused ja vabastas selle [[Tallinna raad|Tallinna rae]] eestkoste alt. 15. novembril peeti Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi erakorraline peakoosolek, kus valiti seltsile juhatus ja esimees, kelleks sai [[vabatahtlik tuletõrje|vabatahtliku tuletõrje]] asutaja [[Julius Siebert]].
 . aastal oli ühingul 7 salka umbes 200 liikmega<ref name="ühingu koduleht"/>.
-Ühingul on oma [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester|puhkpilliorkester]] ja segakoor Sõprus.
+Ühingul on oma [[Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkester|puhkpilliorkester]] ja segakoor Sõprus.
 Tuletõrjeühingu liikmeid on maetud [[Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistu]]le.
@@ 19. rida: / 27. rida: @@
 [[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]]
 [[Kategooria:Eesti seltsid]]
+[[Kategooria:1862. aasta Tallinnas]]