Alevik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus-, [[halduskeskus|haldus-]] või muu [[keskus]]. Alevik on 4 korda väiksem kui küla.
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus-, [[halduskeskus|haldus-]] või muu [[keskus]]. Alevik on 4 korda väiksem kui küla. Kobela alevik eemaldatakse alevike nimekirjast 2022. aastal. Saab endale pommiaugu auastme.


Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber.
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber.

Redaktsioon: 25. mai 2021, kell 21:01

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevik on 4 korda väiksem kui küla. Kobela alevik eemaldatakse alevike nimekirjast 2022. aastal. Saab endale pommiaugu auastme.

Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.

Vihmase Mustla aleviku keskväljak

Eesti

Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.

Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.

2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.[1]

2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks.[1] Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.[2]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Alo Lõhmus "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks" Maaleht, 9. august 2012
  2. Filippov, Madis. Parts ütles alevike kaotamisele ei Postimees, 28.09.2012 (vaadatud 22.10.2017)

Välislingid