Maksusüsteemid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida: 5. rida:
== Proportsionaalne maksusüsteem ==
== Proportsionaalne maksusüsteem ==
{{vaata|Ühetaoline tulumaks}}
{{vaata|Ühetaoline tulumaks}}
Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 26-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 6500 krooni (0,26 x 25 000 = 6500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,26 x 100 000 = 26 000). Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli korda suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Proportsionaalset maksu nimetatakse ka '''võrdsustavaks maksuks'''. Kui kellegi sissetulek suureneb, suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks.
Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astemga tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.


== Progressiivne maksusüsteem ==
== Progressiivne maksusüsteem ==

Redaktsioon: 24. aprill 2007, kell 13:43

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi.

Proportsionaalne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Ühetaoline tulumaks

Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astemga tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.

Progressiivne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Progressiivne maksusüsteem

Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on prograssiivne ja 3 astmega: tulumaksuvaba miinimum on 4000 krooni kuus(48 000 krooni aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 40 000 krooni kuus(480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma : kogupalk(neto palk) ehk ka (brutopalk - netopalk) : brutopalk x 100(et saada %) = mingi %

Kolm näidet:

Kui inimene saab 12 000 krooni kuus palka(bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum(4000) ja maksu makstakse 8000 krooni pealt 20%(8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni. Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67%

Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000 krooni, 40 000 kroonilt võetav maksuprotsent on 20. 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmas määr on 40 000 kroonist üle jääv suumma ja seega 46 000 - 40 000(2. aste) = 6000, millelt makstakse tulumaksu 30%. 6000 x 0.3 = 1800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (6000 - 1800) = 40 200 krooni. Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (8000 + 1800) : 50 000 x 100 = 19.6%

Kui inimene saab palka 100 000 krooni palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 96 000 krooni. Teises astmes võetakse tulumaksu kuni 40 000 kroonilt 20%, seega 40 000 x 0.2 = 8000 krooni. Kolmandas astmes võetakse maksu 30% ja seda 40 000 kroonist üle jäävalt summalt ehk 96 000 - 40 000 = 56 000 krooni. 56 000 x 0.3 = 16 800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (56 000 - 16 800) = 75 200 krooni. Tegelikuks tulumaksumääraks siis (100 000 - 75 200) : 75 2000 x 100 = 32.98%

Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär, aga ei saavuta kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise).

Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks.

Regressiivne maksusüsteem

 Pikemalt artiklis Regressiivne maksusüsteem

Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000 kroonise sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 100 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.

Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?

Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele.

Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, — isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga.

Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus.

Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 000 kroonise sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust.

Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk piirmaksumäär erinev.

Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse.

Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi.

Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni.

Vaata ka