Monofüsitism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Urmas (arutelu | kaastöö)
P Efesos
Urmas (arutelu | kaastöö)
P kat
26. rida: 26. rida:
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[Kaheloomuse õpetus]]
*[[Kaheloomuse õpetus]]

[[Category:Kristlus]]

Redaktsioon: 31. jaanuar 2005, kell 23:14

Monofüsiidid (kreeka k. monos „üks” ja physis „olemus”) on Kristuse üheloomuse õpetuse pooldajad.

Monofüsitismi kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni (Kaltsedoonia) kontsiili poolt 451. a. vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik.

Monofüsitismil on tegelikult kolm peamist õpetust.

Eutühhianismi kohaselt on jumalikkkus Kristuses „lahustunud nagu tilk mett meres”. Õpetuse rajajaks on Eutühhos (u 380456), Konstantinoopoli arhimandriit, kes Efesose kontsiilil 431. aastal oponeeris nestoriaanlikele doktriinidele.

Apollinarism (apollinarianism) on seisukohal, et Kristusel oli inimlik keha, kuid jumalik meel. See seisukoht kuulutati ketserluseks juba 361. a. Konstantinoopolis toimunud esimesel kontsiilil, kuna Kristus oli ametlikult määratletud täielikult inimlikuks ja täielikult jumalikuks.

Miafüsitism on seisukohal, et Kristuses on jumalik ja inimlik olemus saanud üheks olemuseks.

Monofüsitism tekkis Egiptuses vastuseisust nestorianismile. Monofüsiitlikud vaated lükati tagasi Halkedoni (Kaltsedoonia) kontsiilil 451. a.

Vanaida kirikuid, kes Halkedoni kontsiili otsustega ei nõustunud, hakati seetõttu nimetama monofüsiitlikeks kirikuteks, ehkki nad ise on seda nimetusega pole nõustunud, eelistades nime „mitte-halkedooni” või „miafüsiidi” kirikud. Samuti on Vanaida kirikud eitanud Eutühhose monofüsiitset õpetust.


Tänapäeva monofüsiitlikud kogudusteühendused (Vanaida kirikud)

Vaata ka