Kasutaja:Vaher/tunnetus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
on väide, et tõlgendusel on otsustav mõju mingites vaimuseisundites olemises. |
on väide, et tõlgendusel on otsustav mõju mingites vaimuseisundites olemises. |
||
Teadvus sõltub tõlgendusest. |
Teadvus sõltub tõlgendusest. Teadvus ei sõltu tõlgendusest. |
||
(Tõlgendus on igasugune mõistmisele viiv andmete kaalumine ja kontekstialoseerimine.) |
(Tõlgendus on igasugune mõistmisele viiv andmete kaalumine ja kontekstialoseerimine. Tõlgendame tekste, kõnet, kunsti, käitumist.) Kuidas omistame asjadele, tekstidele, käitumisele tähendust, sisu või mõtet. |
||
1) askriptivism: tõlgendus määrab teadvuse. 2) mõõdukas interpretivism: tõlgendus toob esile objektiivsed teadvuse seisundid. määrab teadvuse osaliselt. 3) revelatsionism: teadvuse seisundid on iseseisvad. tõlgendus pole määrav. (Kas enam ongi interpretivism?) |
1) askriptivism: tõlgendus määrab teadvuse. 2) mõõdukas interpretivism: tõlgendus toob esile objektiivsed teadvuse seisundid. määrab teadvuse osaliselt. 3) revelatsionism: teadvuse seisundid on iseseisvad. tõlgendus pole määrav. (Kas enam ongi interpretivism?) |
||
siseseisundid ja tõlgendus on seotud mõistusega. Mõistusega mõtlemisel järgime loogikat ning otsustuse- ja tõenäosusteooria põhimõtteid, et uskumused oleks loogilises seostes. |
siseseisundid ja tõlgendus on seotud mõistusega. Mõistusega mõtlemisel järgime loogikat ning otsustuse- ja tõenäosusteooria põhimõtteid, et uskumused oleks loogilises seostes. Tõlgendajad pole alati mõistuslikud. |
||
Viimane redaktsioon: 22. mai 2021, kell 13:27
Daniel dennet, d. Davidson. Antipositivism e interpretivism on kogemuste käsitlus teadvuse seisundite suhtes.
on väide, et tõlgendusel on otsustav mõju mingites vaimuseisundites olemises.
Teadvus sõltub tõlgendusest. Teadvus ei sõltu tõlgendusest.
(Tõlgendus on igasugune mõistmisele viiv andmete kaalumine ja kontekstialoseerimine. Tõlgendame tekste, kõnet, kunsti, käitumist.) Kuidas omistame asjadele, tekstidele, käitumisele tähendust, sisu või mõtet.
1) askriptivism: tõlgendus määrab teadvuse. 2) mõõdukas interpretivism: tõlgendus toob esile objektiivsed teadvuse seisundid. määrab teadvuse osaliselt. 3) revelatsionism: teadvuse seisundid on iseseisvad. tõlgendus pole määrav. (Kas enam ongi interpretivism?)
siseseisundid ja tõlgendus on seotud mõistusega. Mõistusega mõtlemisel järgime loogikat ning otsustuse- ja tõenäosusteooria põhimõtteid, et uskumused oleks loogilises seostes. Tõlgendajad pole alati mõistuslikud.