Analüüsiv vaatlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. mai 2021, kell 08:15

Analüüsiv vaatlus ehk läbinägemine ehk vipassana [vi ’sisse’, ‘läbi’, ‘üle’ + passati ‘nägema’] (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā; tiibeti keeles lhag mthong; hiina keeles 觀 guan; jaapani keeles kan), ka sisekaemus või insait-taipamine^[1] on budismis üks kahest^[2] kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, sanskriti keeles śamatha).^[3]

Theravaadas seisneb läbinägemise arendamine keskendumisobjekti vaatlemises püsituse, kannatus ja isetuse kaudu, eesmärgiga saavutada objekti tõelise olemuse läbinägemine ja taipamus ning arendada välja sellekohane taju (saññā).

Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.^[4] See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud objekti vaatlus, eesmärgiga õppida olemasolu nägema nii, nagu see tõeliselt on (yathābhūta).

Kommentaariumi kohaselt eeldab läbinägemise arendamine (vipassanā bhāvanā) eelnevaid teadmisi, mis on läbinägemise objektideks (paali kammaṭṭhāna):

seitsmekordne puhtus (sattavisuddhi)
kolm omadust, st kolm olemasolu omadust (tilakkhana)
kolme liiki mõtlus, mis käsitleb kolme olemasolu omadust (tividhānupassanā)
kümme insait-teadmist (dasa-vipassānāñāṇa)
kolmekordne vabanemine (tividhavimokkha)
kolmekordse vabanemise kolm ust (tividhavimokkha-mukha)

Vipassanā-bhāvanā objektideks on 73 Tipiṭaka’s toodud dhammat ehk tõde, mida vaadeldakse kolme olemasolu omaduse ehk püsituse, dukkha ja minatuse kaudu. Läbinägemist arendatakse alates teise džhaana saavutamisest, kus mõtlemine (paali k. vitakka) ja läbiuurimine (paali k. vicāra) on peatunud, ning esineb vaid hinnanguvabavaba vaatlus.

Nimetatud 73 dhammat on alljärgnevad:

Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
Kakskümmend kaks psühhofüüsilist võimet (paali k. indrya)
Neli aaria tõde (paali k. ariyasacca)
Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda).^[5]

Mahajaanas loodud filosoofia kohaselt on valdavalt oluline saada aru omaenda budasusest ja tühjusest.

Vipassana meditatsioonitehnikad on S. N. Goenka õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.

Vaata ka

Viited

↑ Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.
↑ “Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).
↑ Ida mõtteloo leksikon: analüüsiv vaatlus. [1]
↑ Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[2]
↑ Ṭhitañāṇo bhikkhu (Andrus Kahn) (2019). Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha Kirjastus. Lk 40.

[1] Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.

[2] “Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).

[3] Ida mõtteloo leksikon: analüüsiv vaatlus. [1]

[4] Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[2]

[5] Ṭhitañāṇo bhikkhu (Andrus Kahn) (2019). Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha Kirjastus. Lk 40.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{budism}}
-'''Analüüsiv vaatlus''' ehk '''vipassana''' ([[sanskriti keel]]es ''vipaśyanā''; [[paali keel]]es ''vipassanā'' (tähendusega ''vi'' ’sisse’, ‘erineval moel’ + ''passati'' ‘selgelt nägema’, ‘taipama’, ‘tajuma’ - sisenägemus, sisekaemus või -vaatlus introspektsioon, insait, intuitsioon); [[tiibeti keel]]es ''lhag mthong''; [[hiina keel]]es 觀 ''guan''; [[jaapani keel]]es ''kan''), ka '''sisekaemus''' või '''''insait''-taipamine'''<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.</ref> on [[budism]]is üks kahest<ref>“Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).</ref> kõige tähtsamast [[meeleharjutus]]est (teine on [[meelerahu]], [[sanskriti keel]]es ''śamatha'').<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: analüüsiv vaatlus. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCsiv_vaatlus]</ref>
+'''Analüüsiv vaatlus''' ehk '''läbinägemine''' ehk '''vipassana''' [''vi'' ’sisse’, ‘läbi’, ‘üle’ + ''passati'' ‘nägema’] ([[sanskriti keel]]es ''vipaśyanā''; [[paali keel]]es ''vipassanā''; [[tiibeti keel]]es ''lhag mthong''; [[hiina keel]]es 觀 ''guan''; [[jaapani keel]]es ''kan''), ka '''sisekaemus''' või '''''insait''-taipamine'''<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.</ref> on [[budism]]is üks kahest<ref>“Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).</ref> kõige tähtsamast [[meeleharjutus]]est (teine on [[meelerahu]], [[sanskriti keel]]es ''śamatha'').<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: analüüsiv vaatlus. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCsiv_vaatlus]</ref>
+[[Theravaada]]s seisneb läbinägemise arendamine keskendumisobjekti vaatlemises [[püsitus|püsituse]], [[dukkha|kannatus]] ja [[isetus|isetuse]] kaudu, eesmärgiga saavutada objekti tõelise olemuse läbinägemine ja taipamus ning arendada välja sellekohane taju (''saññā'').
-[[Theravaada]]s seisneb analüüsiv vaatlus [[mõtlus]]e objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab [[püsitus]], [[isetus]] ja [[dukkha|kannatus]].
-''Vipassanā'' tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Vipassan%C4%81&searchhws=yes]</ref> See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.
+''Vipassanā'' tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Vipassan%C4%81&searchhws=yes]</ref> See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud objekti vaatlus, eesmärgiga õppida olemasolu nägema nii, nagu see tõeliselt on (''yathābhūta'').
-''Vipassanā bhāvanā'' eeldab eelnevaid teadmisi, mis on ''vipassanā'' objektideks (paali ''kammaṭṭhāna''):
+Kommentaariumi kohaselt eeldab ''läbinägemise arendamine'' (''vipassanā bhāvanā'') eelnevaid teadmisi, mis on läbinägemise objektideks (paali ''kammaṭṭhāna''):
 # seitsmekordne puhtus (''sattavisuddhi'')
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 # kolmekordse vabanemise kolm ust (''tividhavimokkha-mukha'')
-''Vipassanā-bhāvanā'' kätkeb endas sisuliselt 73 [[tipiṭaka]]’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. ''dhamma''), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (''vipassanā'') kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate ''[[jhāna]]'' tasemete tekkimisel, alates juba esimesest ''jhāna''’st. Nimetatud 73 dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
+''Vipassanā-bhāvanā'' objektideks on 73 [[Tipiṭaka]]’s toodud dhammat ehk tõde, mida vaadeldakse kolme olemasolu omaduse ehk püsituse, dukkha ja minatuse kaudu. Läbinägemist arendatakse alates teise džhaana saavutamisest, kus mõtlemine (paali k. ''vitakka'') ja läbiuurimine (paali k. ''vicāra'') on peatunud, ning esineb vaid hinnanguvabavaba vaatlus.
+Nimetatud 73 dhammat on alljärgnevad:
 # [[Skandha|Viis isiksuse koostisosa]] (paali k. ''khandha'')
 # Kaksteist tajuvalda (paali k. ''āyatana'')
 # Kaheksateist elementi (paali k. ''dhāthu'')
-# Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. ''indrya'')
+# Kakskümmend kaks psühhofüüsilist võimet (paali k. ''indrya'')
-# [[Neli õilsat tõde|Neli aarjalikku tõde]] (paali k. ''ariyasacca'')
+# [[Neli õilsat tõde|Neli aaria tõde]] (paali k. ''ariyasacca'')
-# Kaksteist [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela lüli (paali k. ''paṭiccasamuppāda'').<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu, lk 40.</ref>
+# Kaksteist [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela lüli (paali k. ''paṭiccasamuppāda'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Ṭhitañāṇo bhikkhu (Andrus Kahn)|pealkiri=Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha Kirjastus|lehekülg=40}}</ref>
-[[Mahajaana]]s on valdavalt oluline saada aru omaenda [[budasus]]est ja [[Tühjus (budism)|tühjusest]].
+[[Mahajaana]]s loodud filosoofia kohaselt on valdavalt oluline saada aru omaenda [[budasus]]est ja [[Tühjus (budism)|tühjusest]].
-[[Theravaada]] budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel ''vipassana'' ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu ''[[anapanasati]]'' ja ''[[satipatthana]]'', mis põhinevad hingamise jälgimisel.
 Vipassana meditatsioonitehnikad on [[S. N. Goenka]] õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.