Analüüsiv vaatlus: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
{{budism}}
'''Analüüsiv vaatlus''' ehk '''vipassanaläbinägemine''' ([[sanskriti keel]]esehk ''vipaśyanā'vipassana'; [[paali keel]]es ''vipassanā'' (tähendusega [''vi'' ’sisse’, ‘erineval‘läbi’, moel’‘üle’ + ''passati'' ‘selgelt‘nägema’] nägema’,([[sanskriti ‘taipama’,keel]]es ‘tajuma’''vipaśyanā''; -[[paali sisenägemus,keel]]es sisekaemus või -vaatlus introspektsioon, insait, intuitsioon)''vipassanā''; [[tiibeti keel]]es ''lhag mthong''; [[hiina keel]]es 觀 ''guan''; [[jaapani keel]]es ''kan''), ka '''sisekaemus''' või '''''insait''-taipamine'''<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.</ref> on [[budism]]is üks kahest<ref>“Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).</ref> kõige tähtsamast [[meeleharjutus]]est (teine on [[meelerahu]], [[sanskriti keel]]es ''śamatha'').<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: analüüsiv vaatlus. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCsiv_vaatlus]</ref>
 
[[Theravaada]]s seisneb läbinägemise arendamine keskendumisobjekti vaatlemises [[püsitus|püsituse]], [[dukkha|kannatus]] ja [[isetus|isetuse]] kaudu, eesmärgiga saavutada objekti tõelise olemuse läbinägemine ja taipamus ning arendada välja sellekohane taju (''saññā'').
[[Theravaada]]s seisneb analüüsiv vaatlus [[mõtlus]]e objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab [[püsitus]], [[isetus]] ja [[dukkha|kannatus]].
 
''Vipassanā'' tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Vipassan%C4%81&searchhws=yes]</ref> See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud objekti vaatlus, eesmärgiga õppida olemasolu nägema nii, nagu see tõeliselt on (''yathābhūta'').
 
Kommentaariumi kohaselt eeldab ''Vipassanāläbinägemise bhāvanāarendamine'' eeldab(''vipassanā bhāvanā'') eelnevaid teadmisi, mis on ''vipassanā''läbinägemise objektideks (paali ''kammaṭṭhāna''):
 
# seitsmekordne puhtus (''sattavisuddhi'')
# kolmekordse vabanemise kolm ust (''tividhavimokkha-mukha'')
 
''Vipassanā-bhāvanā'' kätkebobjektideks endas sisuliselton 73 [[tipiṭakaTipiṭaka]]’s toodud Buddha doktriinidhammat ehk tõde (paali k. ''dhamma''), mida vaadeldakse täielikukolme mõistmiseolemasolu (''vipassanā'')omaduse ehk püsituse, dukkha ja minatuse kaudu. NeedLäbinägemist taipamisedarendatakse kerkivadalates esileteise kujustamisedžhaana harjutadessaavutamisest, erinevatekus mõtlemine (paali k. ''[[jhāna]]vitakka'') tasemeteja tekkimisel,läbiuurimine alates(paali juba esimesestk. ''jhānavicāra''’st.) Nimetatudon 73peatunud, dhammat ning sisalduvadesineb alltoodudvaid kuuesehinnanguvabavaba jaotusegavaatlus. grupis:
 
Nimetatud 73 dhammat on alljärgnevad:
# [[Skandha|Viis isiksuse koostisosa]] (paali k. ''khandha'')
# Kaksteist tajuvalda (paali k. ''āyatana'')
# Kaheksateist elementi (paali k. ''dhāthu'')
# Kakskümmend kaks psühho-füüsilistpsühhofüüsilist kontrolli-võimet (paali k. ''indrya'')
# [[Neli õilsat tõde|Neli aarjalikkuaaria tõde]] (paali k. ''ariyasacca'')
# Kaksteist [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela lüli (paali k. ''paṭiccasamuppāda'').<ref>Bhikkhu {{Raamatuviide|autor=Ṭhitañāṇo. Teadvustatudbhikkhu (Andrus Kahn)|pealkiri=Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti elu,Theravaada lkSangha Kirjastus|lehekülg=40.}}</ref>
 
[[Mahajaana]]s on valdavalt oluline saada aru omaenda [[budasus]]est ja [[Tühjus (budism)|tühjusest]].
 
[[Mahajaana]]s loodud filosoofia kohaselt on valdavalt oluline saada aru omaenda [[budasus]]est ja [[Tühjus (budism)|tühjusest]].
[[Theravaada]] budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel ''vipassana'' ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu ''[[anapanasati]]'' ja ''[[satipatthana]]'', mis põhinevad hingamise jälgimisel.
 
Vipassana meditatsioonitehnikad on [[S. N. Goenka]] õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü