Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Talguarbuja (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Talguarbuja (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:
PAI asus aadressil Tõnismägi 16.
PAI asus aadressil Tõnismägi 16.


Tõnismägi 16 viiekorruselises hoones, pidi projekti kohaselt pidi asuma 11 korterit arstidele<ref>{{Netiviide|url=http://linnamajad.blogspot.com/2014/02/1939-as-tonismae-kodu-maja-tonismagi-16.html|pealkiri=Tõnismäe kodu maja}}</ref>. Hoone sai valmis peale juunipööret, sinna majutati väikeste ümberehituste järel partei- ja administratiivasutused. Ideoloogiliste organisatsioonide majutamiseks jäi hoone ka Saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda.<ref>Külli Niidassoo „Majas Tõnismägi 16. Jalutuskäik läbi aja“ (Tuna, 2004, nr 3)</ref>
Tõnismägi 16 viiekorruselises hoones pidi projekti kohaselt asuma 11 korterit arstidele<ref>{{Netiviide|url=http://linnamajad.blogspot.com/2014/02/1939-as-tonismae-kodu-maja-tonismagi-16.html|pealkiri=Tõnismäe kodu maja}}</ref>. Hoone sai valmis peale juunipööret, sinna majutati väikeste ümberehituste järel partei- ja administratiivasutused. Ideoloogiliste organisatsioonide majutamiseks jäi hoone ka Saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda.<ref>Külli Niidassoo „Majas Tõnismägi 16. Jalutuskäik läbi aja“ (Tuna, 2004, nr 3)</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 17. mai 2021, kell 07:58

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut (lühemalt: EKP KK Partei Ajaloo Instituut) oli aastatel 1947–1990 tegutsenud asutus[1].

Instituudi direktor oli aastatel 1947–1949 Johannes Käbin, asetäitja Joosep Saat. Aastatel 1949–1956 oli direktor Joosep Saat. Aastatel 1985–1989 oli direktor Erich Kaup, kes selles asutuses töötas aastast 1952.

1990. aastal muudeti instituudi nimi Eestimaa Kommunistliku Partei Teaduskeskuseks[1]. 1991. aastal lõpetas keskus tegevuse[1].

Asutuse peategevusi oli Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloo ja kaasaja uurimine, mille kohta avaldati ka publikatsioone[1].

Asutusel oli ka tõlkeosakond ja parteiarhiiv[1]. Parteiarhiiv on praegu Eesti Riigiarhiivi filiaal[1].


PAI asus parteilises hierarhias tipust arvates teisel tasemel, osale töökohtadele tavatseti suunata kõrgemal halvasti toimetulnud isikud. Hierarhias alla ja üles liikumise sõlmkohana valitses Instituudis pingeline konkurentsimeeleolu. 1984 - 84 direktori k.t. olnud Aare Laanemäe on oma mälestuste põhjal kirjutanud raamatu "Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi."[2] Raamatu kirjutamise ajendist kirjutab ta nii: "Vajadus ... kirjapanekuks tulenes tollal läbi elatud alandusest ja häbist, mis mulle PAI-s osaks sai."[3]


PAI hoonest

PAI asus aadressil Tõnismägi 16.

Tõnismägi 16 viiekorruselises hoones pidi projekti kohaselt asuma 11 korterit arstidele[4]. Hoone sai valmis peale juunipööret, sinna majutati väikeste ümberehituste järel partei- ja administratiivasutused. Ideoloogiliste organisatsioonide majutamiseks jäi hoone ka Saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda.[5]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 EE 12. köide, 2003: 70.
  2. Aare Laanemäe (1915). 2015. Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi. Tallinn: Argo. Tallinn: Argo.
  3. Aare Laanemäe (2015). Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi. . Tallinn: Argo. Lk 10.
  4. "Tõnismäe kodu maja".
  5. Külli Niidassoo „Majas Tõnismägi 16. Jalutuskäik läbi aja“ (Tuna, 2004, nr 3)

Välislingid