Gustav Felix Rinne: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
== Raamatuid == |
== Raamatuid == |
||
*Kleines Choralbuch für Kirche, Schule und Haus. Heinrich Wächter koos G. F. Rinne jt. Viiburi Behmi kooli õpetajatega. Halle: Schmidt, 1856<ref>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/maamme-tie-tarttoon/ | Pealkiri = Entäpä jos Maamme-laulu saapuikin Viroon saksankielisenä? | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 2.05.2021 | Kasutatud = 14.05.2021 | Keel = soome keeles }}</ref> |
|||
*32 laulo nelja heälega laulda/ mis Maa-rahwa lauljattele römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1868[Kaanel: 1869] |
*32 laulo nelja heälega laulda/ mis Maa-rahwa lauljattele römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1868[Kaanel: 1869] |
||
*42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda/ [Noot]. II. jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartus: H. Laakmann, 1873 |
*42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda/ [Noot]. II. jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartus: H. Laakmann, 1873 |
||
Redaktsioon: 14. mai 2021, kell 10:25
Gustav Felix Rinne (ka Gustav Feliks Rinne; 12. juuni 1831 Reigi – 19. september 1895 Järva-Peetri) oli Eesti vaimulik.
Õppis Paide kreiskoolis, aastatel 1845–1849 Tallinna Toomkoolis. Immatrikuleeriti 18. jaanuaril 1850 Tartu Ülikooli usuteaduskonda, oli kohal 19. detsembrini 1853, lõpetas ülikooli teol. kand. astmega. Töötas oma õemehe Karl Gottlieb Behmi internaatkooli õpetajana Viiburis aastatel 1854–1860[1][2][3] Ordineeriti õpetajaks 12. mail 1858.
Oli esimeseks vikaariks vastloodud Eestimaa vikaari ametikohale (aastatel 1858–1860). Alates oktoobrist 1860 oli ta Reigi Jeesuse koguduse adjunktõpetaja, 10. mail 1864 kutsuti õpetajaks, õpetajaametisse introdutseeriti 10. jaanuaril 1865. Oli alates 22. märtsist 1865 Saarte-Lääne praostkonna praost. Oli aastatel 1872–1874 (kutsuti augustis 1872) Peterburi Katharina koguduse adjunktõpetaja. Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetajaks kutsuti 7. märtsil 1874 ja introdutseeriti 22. septembril 1874. Järva praostkonna praostiks sai 17. oktoobril 1891.
Rinne sai 11. septembril 1879 Eestimaa kirjastuskassa abijuhatajaks ja aastal 1881 Järvamaa koolikomisjonivaimulikuks liikmeks. Ta andis välja kolm eestikeelset lauluõpikut koorilauljatele. Samuti ilmus talt kirjutisi Peterburi Evangeelse pühapäevalehe saksakeelses väljaandes (1867–1872), näiteks eestlaste ebausust, Hirmupäevast 21. oktoobril Reigi koguduses, 1860. aastate lõpu näljahädast Eestis jt[4][5].
Johann Voldemar Jannsenile oli laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". Fredrik Paciuse viis sai talle tuttavaks tööaastatel kõrgetasemelist muusikaõpetust pakunud Behmi poistekoolis, kus kasutati 1856. a-l ilmunud noodivihikut "Russische und finnische Volks-Hymne", mis sisaldas Venemaa ja Soome hümnid nii mees- kui ka segakooridele ning viimase teksti saksakeelses tõlkes nimega "Unser Land".[2][6] [7]
Isiklikku
Tema isa Wilhelm Friedrich Rinne oli Reigi Jeesuse koguduse õpetaja, vanaisa Johann Friedrich Rinne oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja, vend Leopold Bernhard Wilhelm Rinne oli Hanila- ja Varbla koguduse õpetaja. 1866. aastal Rinne laulatati Viiburis saksa päritoluga kaupmees Georg Sesemanni tütre Claraga.[2] Tema kälimees Guido Pingoud oli Peterburi Mihkli koguduse õpetaja ja Peterburi kindralsuperintendent. Tema poeg Robert Friedrich Wilhelm Rinne oli arst.
Raamatuid
- Kleines Choralbuch für Kirche, Schule und Haus. Heinrich Wächter koos G. F. Rinne jt. Viiburi Behmi kooli õpetajatega. Halle: Schmidt, 1856[8]
- 32 laulo nelja heälega laulda/ mis Maa-rahwa lauljattele römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1868[Kaanel: 1869]
- 42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda/ [Noot]. II. jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartus: H. Laakmann, 1873
- 16 laulo 1-st ja 2-st jäost ärrawallitsetud kahhe tenori- ja kahhe bassi-heälega laulda. / III. jaggo / mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartus: H. Laakmann, 1873
- Saatja Kodumaalt: Nende kinnituseks kes wõõral maal kodust kohta igatsewad ja kodupaika taewas nõudwad : Iseäranis nekrutide heaks, aga ka nende hinge kasuks soowitud ja kokkupandud, kes oma leeriõpetust ei taha unustada = Послание с родины: В утешение тех, которые на чужбине стремятся к родине и... Paide: A. Seidelberg, [tsens. 1895]
- Saatja Kodumaalt: Nende kinnituseks kes wõõral maal kodust kohta igatsewad ja kodupaika taewas nõudwad : Iseäranis nekrutide heaks, aga ka nende hinge kasuks soowitud ja kokkupandud, kes oma leeriõpetust ei taha unustada = Послание с родины: В утешение тех, которые на чужбине стремятся к родине и... Tallinn: 1909
Viited
- ↑ "Kuollut. Järvamaan esipappi Gustav Rinne on kuollut". Uusi Suometar (soome keeles). 8.10.1895. Vaadatud 25.10.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 Pekka Linnainen (4.10.2019). "Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 5.10.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "In memoriam. Ida Behm, född Rinne". Wiborgs Nyheter (rootsi keeles). Viiburi. 19.11.1915. Vaadatud 1.04.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
- ↑ Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
- ↑ Riigikantselei: Hümn[kõdulink]
- ↑ Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika Meie hümni algupära.
- ↑ Pekka Linnainen (2.05.2021). "Entäpä jos Maamme-laulu saapuikin Viroon saksankielisenä?". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 14.05.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
| Eelnev Georg Henning |
Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja 1874–1895 |
Järgnev Konrad von zur Mühlen |
| Eelnev Heinrich Ferdinand Hoffmann |
Järva praost 1891–1895 |
Järgnev Ferdinand von Gebhardt |