Järvamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Robertaagu (arutelu | kaastöö)
34 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]]
[[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]]
'''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi. See kujunes enne 13. sajandit ja oli üks [[Kesk-Eesti]] tähtsamaid.
'''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi. See kujunes enne 13. sajandit ja oli üks [[Kesk-Eesti]] tähtsamaid.


Maakonnast lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.
Maakonnast lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.
9. rida: 9. rida:


==Nimi==
==Nimi==
Järvamaa nime algupära peetakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'', ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvede-vähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju erineva tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) levimise aega Baltikumi, mis oli umbes 3000–4000 aastat tagasi ning seda lingvistilistel ja maastikulistel põhjustel.<ref name="Tarvel1979" />
Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'', ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvevähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju eri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) Baltikumi jõudmise aega. Keele ja geograafia järgi on oletatakse, et see oli umbes 3000–4000 aastat tagasi.<ref name="Tarvel1979" />


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa ala lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. Seda näitab [[Taani hindamisraamat]]u teade seal olnud 2000 [[adramaa]] kohta.<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" />
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatust]], kust kirjutati Järvamaa 2000 [[adramaa|adramaast]].<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" />


Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a.
Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a.


On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas hilisemate [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt [[Henriku Liivimaa kroonika]]s korduvalt mainitud külas nimega ''Carethen'' ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]), mis oli keskuseks. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja tegu oli kandva kihelkonnaga kogu maakonna ulatuses.
On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas hilisema [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mitu korda mainitud külas Carethen ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne.


Teist kihelkonda on arvatud paiknevat maakonna idaosas, hilisemate [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkondade alal.
Teist kihelkonda on arvatud paiknevat maakonna idaosas, hilisema [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkonna alal.


Kolmandat kihelkonda peetakse asuvat Järvamaa põhjaosas hilisemate [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkondade territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" />
Kolmandat kihelkonda arvatakse asuvat Järvamaa põhjaosas hilisema [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkonna territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" />


Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda ''Loppegunde'' nimega.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, tõlgendades nime "Lõpekonnana".<ref name="Tarvel1979" />
Liivimaa Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda Loppegundeks.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, ta pakkus nimevariandiks Lõpekonna.<ref name="Tarvel1979" />


Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta ''Loppegunde'' muinaskihelkonna Amblas asunud külaga ''Leppes'' (tänapäeval [[Läpi]]) ja mõisaga ''Leppede'' (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]). Tarvel arvab, et ''Loppegunde'' hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkondade territooriumi. Johanseni tõlgendust ''Loppegunde''="Lõpekonna" nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul vastavalt hilisemate Peetri ja Koeru kirikukihelkondadega.<ref name="Tarvel1979" />
Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta Loppegunde muinaskihelkonda Amblas asunud Leppe külaga (tänapäeval [[Läpi]]) ja Leppede mõisaga (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]). Tarvel arvab, et Loppegunde hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkonna territooriumi. Johanseni Lõpekonna-tõlgendust nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul hilisema Peetri ja Koeru kirikukihelkonnaga.<ref name="Tarvel1979" />


[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (''Loppegunde''). Seda seepärast, et pärast Karedal ristiusu vastuvõtmisega nõustumist, ei sõlmitud ''Loppegunde''-s uut ristimseks mõeldud lepingut.
[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut.


Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse. Järelduvalt sellest, et osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" />
Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" />


[[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]]
[[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]]
Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid märke linnuste olemasolust leitud ei ole. Samas on neid ka vähe arheoloogiliselt uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" />
Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" />


=== Võõrvõim Järvamaal ===
=== Võõrvõim Järvamaal ===

Redaktsioon: 11. mai 2021, kell 10:24

 See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit Järva maakond
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale

Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi. See kujunes enne 13. sajandit ja oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid.

Maakonnast lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa Alempoisi muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.

Tänapäevase Järvamaa pealinn on Paide.

Nimi

Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "järv". Nime varased üleskirjutused Henriku Liivimaa kroonikas esinevad kujul Gerwa, Gerwen, Gerwia, kuna alamsaksa ortograafia tingib eesvokaali ees oleva j-i asendamise g-ga ja tähestikus puuduva ä märkimise e-na.[1] Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvevähesusega seletab Enn Tarvel kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju eri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast balti sõnast jaura (jaura→jarva→järva), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja venekirveste kultuuri (ja baltlaste) Baltikumi jõudmise aega. Keele ja geograafia järgi on oletatakse, et see oli umbes 3000–4000 aastat tagasi.[2]

Ajalugu

Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.[3] Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb Taani hindamisraamatust, kust kirjutati Järvamaa 2000 adramaast.[4][5] Järvamaa piirnes kirdes Virumaaga, läänes Harjumaaga, edelas Alempoisiga, lõunas Nurmekunna ja Mõhuga ning kagus Vaigaga.[6]

Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm muinaskihelkonda.

On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas hilisema Peetri, Anna ja osalt Paide kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa Henriku Liivimaa kroonikas mitu korda mainitud külas Carethen ehk Kareda (tõenäoliselt Suur-Kareda). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne.

Teist kihelkonda on arvatud paiknevat maakonna idaosas, hilisema Järva-Jaani ja Koeru kirikukihelkonna alal.

Kolmandat kihelkonda arvatakse asuvat Järvamaa põhjaosas hilisema Ambla ja Järva-Madise kirikukihelkonna territooriumil.[7][8]

Liivimaa Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda Loppegundeks.[9] Paul Johanseni arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, ta pakkus nimevariandiks Lõpekonna.[2]

Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta Loppegunde muinaskihelkonda Amblas asunud Leppe külaga (tänapäeval Läpi) ja Leppede mõisaga (hiljem Lehtse). Tarvel arvab, et Loppegunde hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkonna territooriumi. Johanseni Lõpekonna-tõlgendust nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul hilisema Peetri ja Koeru kirikukihelkonnaga.[2]

Kristjan Oad on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut.

Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale Loone ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis Taani vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.[10]

Jäneda linnamägi – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik

Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe linnuseid. Ainus kindlamalt nooremasse rauaaega dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas Jänedal. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.[8][11]

Võõrvõim Järvamaal

Järvamaa alistus 1218 Riia piiskopile, langes 1220 taanlaste kätte, allus 1227 Mõõgavendade ordule ja läks 1228 Stensby lepingu alusel Liivi ordu kätte. 1265 ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis.

1561 alistus Järvamaa Rootsile. Liivi sõjas sai maakond rängalt kannatada. Rootsi valitsemisajal alates aastast 1584, kui moodustati Eestimaa kubermang, sai Järvamaast selle üks maakond, mille maakonnalinn oli Paide. 1805 ja 1858 toimusid seal talurahvarahutused ning 1860. aastail levis ümberasumisliikumine. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis.

Pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal määrati Järva maakonna komissariks Aleksander Veiler.

Samuti valiti Järvamaa Maakonnanõukogu, kuhu kuulusid:

28. veebruaril 1918 toimus Saksa vägede ja punakaartlaste vahel Orina lahing.

Järvamaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Enn Tarvel. Järvamaa alguloost. Keel ja Kirjandus, 1979, 1, lk 31–35
  3. ↑ Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 251
  4. ↑ Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 401
  5. ↑ Järva maakond, Eesti entsüklopeedia 12, 2003; muudetud 2011
  6. ↑ Andres Adamson. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis, lk 9–10 kogumikus Eesti aastal 1200, toim Marika Mägi. 2003. Kaart
  7. ↑ Tõnisson, lk 403–404
  8. ↑ 8,0 8,1 Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Mäetagused. 2005, 28
  9. ↑ Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Peatükk XXIV 5, kommentaar 24, lk 216–217
  10. ↑ Kristjan Oad, Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, Juridica 2012, IV, lk 151–158.
  11. ↑ Tõnisson, lk 314–315, 404
  12. ↑ Teel iseseisvusele

Kirjandus

  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 86–95. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 24. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10.

Välislingid

Harjumaa · Järvamaa · Läänemaa · Petserimaa · Pärnumaa · Saaremaa · Tartumaa · Valgamaa · Viljandimaa · Virumaa · Võrumaa

Eesti ala maakonnad muinasaja lõpul

Adsele • Alempois • Harjumaa • Jogentagana • Järvamaa • Läänemaa • Metsepole • Mõhu • Nurmekund • Revala • Saaremaa • Sakala • Soopoolitse • Ugandi • Vaiga • Valgatabalve • Virumaa

Ambla kihelkond – Anna kihelkond – Järva-Madise kihelkond – Järva-Jaani kihelkond – Koeru kihelkond – Paide kihelkond – Peetri kihelkond – Türi kihelkond

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Järvamaa&oldid=5895533"