Tääksi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
17. rida: 17. rida:
Tääksi külas paiknes keskaegne külakalmistu, Tääksi veski rajamise aeg ei ole teada.
Tääksi külas paiknes keskaegne külakalmistu, Tääksi veski rajamise aeg ei ole teada.


Tääksi küla teadaolev esmamainimine jääb [[1584]]. aastasse. Selle aasta Viljandi staarostkonna ''Wasth moyza'' (Vastemõisa) mõisa teise vardjaskonna nimekirjas on toodud '''''Taigisth''''' küla koos järgmiste taludega: ''Tomas, Raucep Jan, Szaro Pied, Tutrica Piep'' ja ''Tutrica Macz''. Kõikide talude suurus oli pool adramaad, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest (ehk ¼ adramaad). Lisaks elas külas [[vabadik]] Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma (''Jak bobol niedal nicz nima nicz''). <ref>Polnische Akten IV. Herausgeber Oleg Roslavlev. München, 1973. Lk 172. </ref>
Tääksi küla teadaolev esmamainimine jääb [[1584]]. aastasse. Selle aasta Viljandi staarostkonna ''Wasth moyza'' (Vastemõisa) mõisa teise vardjaskonna nimekirjas on toodud '''''Taigisth''''' küla koos järgmiste taludega: ''Tomas, Raucep Jan, Szaro Pied, Tutrica Piep'' ja ''Tutrica Macz''. Kõikide talude suurus oli pool [[adramaa]]d, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest (ehk ¼ adramaad). Lisaks elas külas [[vabadik]] Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma (''Jak bobol niedal nicz nima nicz''). <ref>Polnische Akten IV. Herausgeber Oleg Roslavlev. München, 1973. Lk 172. </ref>


Poola-Rootsi sõdade tulemusel oli 1624. aastaks Tääksis vaid üks vabadik, Paidest kolinud Christoffer, kuna kõik talud olid hävinenud sõjas. ''1638. aasta maarevisjonis kuulus Tääksi Alaküla mõisa alla, seal asunud veskist oli alles veskiase, kokku külas kaks talu ja üks saunik. 1688. aastaks on küla allutatud Olustvere mõisale, külas oli kuus talu, lisaks mölder Sarukse Jaak. 1766. aasta personaalraamatu järgi on külas seitse talu, möldri pere ja üks saunik. 1866. aastast kuulus Tääksi küla Olustvere valda, 1945-1960 eksisteeris aga eraldi Tääksi külanõukogu''.
[[Poola-Rootsi sõda]]de tulemusel oli 1624. aastaks Tääksis vaid üks vabadik, Paidest kolinud Christoffer, kuna kõik talud olid hävinenud sõjas. ''1638. aasta maarevisjonis kuulus Tääksi Alaküla mõisa alla, seal asunud veskist oli alles veskiase, kokku külas kaks talu ja üks saunik. 1688. aastaks on küla allutatud [[Olustvere mõis]]ale, külas oli kuus talu, lisaks mölder Sarukse Jaak. 1766. aasta personaalraamatu järgi on külas seitse talu, möldri pere ja üks saunik. 1866. aastast kuulus Tääksi küla [[Olustvere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Olustvere valda]], 1945-1960 eksisteeris aga eraldi [[Tääksi külanõukogu]]''.


Varem Olustvere Papiorus asunud vallakeskus koliti 1913. aastast Tääksis valminud vallamajja. Toima talus 1868. aastal tegevust alustanud külakool kolis Tillu Reinu talu maadel valminud koolimajja.1875. aastal. Praegune koolimaja ehitati 1931. aastaks. Tääksis tegutses (enne 1940. aastat) jahu- ja saeveski, 1907 avatud Peet Aua kauplus, 1913 asutatud Olustvere Tääksi vabatahtlik tuletõrje selts, 1914. aastal tegevust alustanud Olustvere Kaubatarvitajate Ühisus oma kauplusega, 1923. aastal tegutsemist alustanud Olustvere Tääksi piimaühisus koos meiereiga (meier Konstantin Kolumbus võitis 1930-tel mitmeid piimatööstuse auhindu) ja rida teisi seltse ja ühinguid. Tääksis paiknes ka 1925-1940 tegutsenud Olustvere Ühispank.
Varem Olustvere Papiorus asunud vallakeskus koliti 1913. aastast Tääksis valminud vallamajja. Toima talus 1868. aastal tegevust alustanud külakool kolis Tillu Reinu talu maadel valminud koolimajja.1875. aastal. Praegune koolimaja ehitati 1931. aastaks. Tääksis tegutses (enne 1940. aastat) jahu- ja saeveski, 1907 avatud Peet Aua kauplus, 1913 asutatud Olustvere Tääksi vabatahtlik tuletõrje selts, 1914. aastal tegevust alustanud Olustvere Kaubatarvitajate Ühisus oma kauplusega, 1923. aastal tegutsemist alustanud Olustvere Tääksi piimaühisus koos meiereiga (meier Konstantin Kolumbus võitis 1930-tel mitmeid piimatööstuse auhindu) ja rida teisi seltse ja ühinguid. Tääksis paiknes ka 1925-1940 tegutsenud Olustvere Ühispank.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 11. mai 2021, kell 01:11

Tääksi

Pindala 4,94 km²
Elanikke 112 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 8586[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 31′ N, 25° 38′ E
Tääksi (Eesti)
Tääksi
Kaart

Tääksi on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas. Pindala on 4,94 km2. Elanikke on 122 inimest (2006).

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Suure-Jaani valda.

Külas asuvad Tääksi ohvriallikas, Hiiemägi, ohvrikivi Tõnni vakk, Paksu suurkivi, Rõngu kivi ja Tääksi villaveski[3]. Külast voolab läbi Tääksi oja, millele on paisutatud Tääksi järv.

Küla keskne asutus on Tääksi Põhikool. Korraldatakse mitmesuguseid spordivõistlusi: Tääksi kümnevõistlus, Tääksi järve jooks, bagi- ja autokrossivõistlused.

Ajalugu

Tääksi külas paiknes keskaegne külakalmistu, Tääksi veski rajamise aeg ei ole teada.

Tääksi küla teadaolev esmamainimine jääb 1584. aastasse. Selle aasta Viljandi staarostkonna Wasth moyza (Vastemõisa) mõisa teise vardjaskonna nimekirjas on toodud Taigisth küla koos järgmiste taludega: Tomas, Raucep Jan, Szaro Pied, Tutrica Piep ja Tutrica Macz. Kõikide talude suurus oli pool adramaad, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest (ehk ¼ adramaad). Lisaks elas külas vabadik Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma (Jak bobol niedal nicz nima nicz). [4]

Poola-Rootsi sõdade tulemusel oli 1624. aastaks Tääksis vaid üks vabadik, Paidest kolinud Christoffer, kuna kõik talud olid hävinenud sõjas. 1638. aasta maarevisjonis kuulus Tääksi Alaküla mõisa alla, seal asunud veskist oli alles veskiase, kokku külas kaks talu ja üks saunik. 1688. aastaks on küla allutatud Olustvere mõisale, külas oli kuus talu, lisaks mölder Sarukse Jaak. 1766. aasta personaalraamatu järgi on külas seitse talu, möldri pere ja üks saunik. 1866. aastast kuulus Tääksi küla Olustvere valda, 1945-1960 eksisteeris aga eraldi Tääksi külanõukogu.

Varem Olustvere Papiorus asunud vallakeskus koliti 1913. aastast Tääksis valminud vallamajja. Toima talus 1868. aastal tegevust alustanud külakool kolis Tillu Reinu talu maadel valminud koolimajja.1875. aastal. Praegune koolimaja ehitati 1931. aastaks. Tääksis tegutses (enne 1940. aastat) jahu- ja saeveski, 1907 avatud Peet Aua kauplus, 1913 asutatud Olustvere Tääksi vabatahtlik tuletõrje selts, 1914. aastal tegevust alustanud Olustvere Kaubatarvitajate Ühisus oma kauplusega, 1923. aastal tegutsemist alustanud Olustvere Tääksi piimaühisus koos meiereiga (meier Konstantin Kolumbus võitis 1930-tel mitmeid piimatööstuse auhindu) ja rida teisi seltse ja ühinguid. Tääksis paiknes ka 1925-1940 tegutsenud Olustvere Ühispank.

Vaata ka

Viited

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Katre Palo (13. september 2017). "Uudistaja 13.09.2017". Loodusajakiri. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  4. Polnische Akten IV. Herausgeber Oleg Roslavlev. München, 1973. Lk 172.

Välislingid