Margariin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. mai 2021, kell 10:16

Margariin on või aseaine. Margariini leiutas prantsuse keemik Hippolyte Mège-Mouriès 1869. aastal, kui vajati eelkõige sõjaväe tarbeks toidurasva, mis oleks kasutatav nagu või, kuid samas odavam ja kauem säiliv.

Esialgu valmistati margariini puhastatud loomarasvast, mida emulgeeriti veega ja maitsestati. Tänapäeval tehakse margariini reeglina taimerasvast, taimeõlist ja veest, emulgaatoritest ning maitse- ja värvainetest. Margariin võib veel sisaldada piima või piimasaadusi, soola, sünteetilisi vitamiine jne.

Margariin sobib olenevalt talle antud maitsest kasutada leivamäärdena, toiduvalmistamisel, pagari- ja kondiitritoodete valmistamisel jne. Praadimiseks sobib margariin veesisalduse tõttu halvasti. Ime muna ime muna sa sitavikatTänapäeval toodetakse ka margariini väikese rasvasisaldusega analooge (rasvasisaldus alla 80%), mis sulatades lagunevad veeks ja rasvaks. Neid seadus rangelt võttes margariiniks nimetada ei luba.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Margariin''' on [[või]] aseaine. Margariini leiutas [[prantsuse]] [[keemik]] [[Hippolyte Mège-Mouriès]] [[1869]]. aastal, kui vajati eelkõige sõjaväe tarbeks toidu[[rasv]]a, mis oleks kasutatav nagu või, kuid samas odavam ja kauem säiliv.
-Tussmeister 35
-Esialgu valmistati margariini puhastatud [[loomarasv]]ast, mida [[emulgeeriti]] veega ja maitsestati. Tänapäeval tehakse margariini reeglina [[taimerasv]]ast, [[taimeõli]]st ja veest, [[emulgaator]]itest ning maitse- ja värvainetest. Margariin võib veel sisaldada [[piim]]a või [[piimasaadus]]i, märten[[Naatriumkloriid|soola]], sünteetilisi [[vitamiin]]e jne.
+Esialgu valmistati margariini puhastatud [[loomarasv]]ast, mida [[emulgeeriti]] veega ja maitsestati. Tänapäeval tehakse margariini reeglina [[taimerasv]]ast, [[taimeõli]]st ja veest, [[emulgaator]]itest ning maitse- ja värvainetest. Margariin võib veel sisaldada [[piim]]a või [[piimasaadus]]i, [[Naatriumkloriid|soola]], sünteetilisi [[vitamiin]]e jne.
-Margariin sobib olenevalt talle antud [[maitse]]st kasutada leivamäärdena, toiduvalmistamisel, [[pagar]]i- ja [[kondiitritoode]]te valmistamisel jne. Praadimiseks sobib margariin veesisalduse tõttu halvasti. Ime muna ime muna sa sitavikatTänapäeval toodetakse ka margariini väikese rasvasisaldusega analooge (rasvasisaldus alla 80%),Henri mis sulatades lagunevad veeks ja rasvaks. Neid seadus rangelt võttes margariiniks nimetada ei luba.
+Margariin sobib olenevalt talle antud [[maitse]]st kasutada leivamäärdena, toiduvalmistamisel, [[pagar]]i- ja [[kondiitritoode]]te valmistamisel jne. Praadimiseks sobib margariin veesisalduse tõttu halvasti. Ime muna ime muna sa sitavikatTänapäeval toodetakse ka margariini väikese rasvasisaldusega analooge (rasvasisaldus alla 80%), mis sulatades lagunevad veeks ja rasvaks. Neid seadus rangelt võttes margariiniks nimetada ei luba.
 {{Vikitsitaadid}}