Rula

Rula on kahest paarist väikesemõõdulistest ratastest ja vineerplaadist koosnev noorte seas populaarne vabaajaspordivahend.

Rula elemendid

Fail:X80flat.jpg

Freebord X-80

Laud

Rulalaua laiuseks on tänapäeval standardina 7.5 - 8 tolli, ehk 19.05 - 20.32 cm. Pikkust on tänapäeva laual 2,5 - 3 jalga ehk 76-91 cm. Rulalaual on 5-7 kihti vineeri, mis on kokku liimitud ja kumerused, ehk concave, on pressmasinaga tehtud. Rulalaua hind varieerub 150 kroonist kuni 3000 kroonini.

Griptape

Eesti keeli võiks öelda selle kohta liivapaber. Griptape käib rulalaua peale ning on selle põhimõttega, et jalgade ja laua suhtes oleks haare. Griptape'i värv on enamasti must. Griptape'i hind on tavaliselt 80-100 krooni.

Trukid

Trukid on lauaga ning ratastega ühendatud. Tavaliselt tehtud alumiiniumist. Lauapoolset külge kinnitatakse 4 kruviga alusplaadi külge. Sealt edasi läheb 2 toru. Üks on kingpin, mis hoiab tervet trukki koos. Teine aga on kohe kingpini kõrval, ja ta polegi plaadiga ühendatud. See osa aitab trukkidel keerata mõlemale poole. Trukke müüakse poodides enamasti paarikaupa ja paari hind on 500-900 krooni. --62.65.192.21 22. aprill 2007, kell 17:20 (UTC)====Rattad====hgtffgyrfyr5tytrytr Selleks, et rula sõidaks on rattaid vaja. Tänapäeval kasutatakse standardseid 100A 50-55mm suurusega rattaid. 100A näitab ratta kõvadust (mida väiksem, seda pehmem on ratas) ja 50-55mm näitab ratta diameetrit. Tänapäeval tehakse rattaid polüuretaanist. Rattaid müüakse ainult 4 kaupa ja hinnaks on 230 - 800 krooni.thfthtfjgteijrgjerutg kijgirjigm jhr jr jgurgjhu hgurghurhgjrh jrhjerhgergh herjghergjhrjgrjgjregjeejkajekrjwrjwerrgjkkegkkgkgkkgkgkrglgggrlgkkgrigrkifgkj iujiofujeifei9uf ikf9rofeig hygrigkfjn dfjg jgrjrkgkdfgjkdl jgkl jjgjkjgdrkgjkgjggklfdjgkdlfjgdfklgjfdklgjdfkgjdfgkljdf klj kldfjgdfjgkfdjgjfd jgkfkdgsrädp glägö hfh gögdgkdhl. högf'häfä.gjölkfgjtd ljhkmthkm

6454h1232hg1j123hg1j kjlg khf.m,l l, jl, .,jh,ftlhytokl,g

Laagrid

Sõidukiiruse garanteerivad laagrid. Ilma nendeta sa ei veerekski. Kuna rulal on vaja 4 ratast ja iga ratta sisse mahub/läheb 2 laagrit, siis tuleb tulemuseks 8 laagrit rula kohta. Laagrite veerevust saab määrata selle järgi, et vaadata mitu ABEC-it nad on. Poes müüakse ABEC 3-7 laagreid. On ka firmasid, mis ei kasuta ABEC süsteemi (näiteks Bones Bearings). Laagreid müüakse 8 kaupa ja nad maksavad 250-750 krooni.

Ajalugu

Rulatamise juured on tulnud surfist. Sellega kaasneb tema algeline nimi, sidewalk surfing. Esimene grupp, kes tegi rulatamise ajaloos mitu evolutsiooni on Z-Boys, Venice CA-st. Ning ka omad tänud tuleb avaldada 1980 Bones Brigade tiimile, kes suutsid oma hämmastavate videodega tuua rulakultuuri massideni.

Esimene põlvkond

[[Esimeses generatsioonis valitsesid savirattad ning laudu pidi ise tegema, ehk saagima nurgad jms. välja. Sellel ajal oli rula kvaliteet väga halb. Savirattad panid rula automaatselt seisma, kui vastu kõige väiksemadki kivi sõitsid. Tänapäeval on laagrid kestade sees, tol ajal veel kestades ei olnud. Kui üks laager sõidu ajal välja tahab lennata, jääb see suure tõenäosusega ratta vahele kinni ning jällegi toimub järsk pidurdus. Rulataja muidugi kukkus rulalt maha, nagu kaltsunukk. Spetsiaalseid rulatrukke polnud ka saadaval, seega pidi ostma paar rulluiske ja sealt maha võtma trukilaadsed asjad. Kuna tol ajal oli rulatamine nii ohtlik, siis see isegi keelati osades linnades ära. Aastal 1965 suri rulaindustratsioon täielikult välja ja sellega ka lõpetades esimese generatsiooni.]]

Teine põlvkond

1970. aastal hakkas Frank Nasworthy tootma uuest materjalist rattaid, mis olid tehtud polüuretaanist. Kuna rattad nüüd veeresid paremini ja haare oli ka hea, siis rula populaarsus aina tõusis. Firmad hakkasid rohkem investeerima uude kasvavasse sporti ning hakati tootma spetsiaalseid rattaid, trukke, laudu ja muud sellist. Kuna rulaosade kvaliteet kasvas, sai hakata ka uusi trikke leiutada. Kõige enam arendasid Z-boys nimeline grupp, kes viisid rulasõidu vertikaalsesse seina sõites kuive tühjasid basseine 1976. aasta California osariigi põuas.

Kuna uued trikid olid enamasti ohtlikud hakkasid tolle aja skatepargi, ehk rulapargi omanikud kindlustusega seotud süüdistusi saama. Sellega kaasnes massiline skateparkide kinnipanek ja 1980. aastaks oli rulakultuur jälle välja surnud.

Kolmas põlvkond

See generatsioon eksisteeris 80-ndatest kuni 90-ndateni. Uued rulafirmad hakkasid edendama oma kunsti. Tollel ajal olid põhilised obstaaklid vert rämbid. Vertramp või verträmp on hobuserauakujuline, ent keskelt on lahti tõmmatud ja horisontaalset pinda vahele pandud. Sõna vert tuleb vertikaalist, kuna rambi ots on täpselt 90 kraadi maapinna suhtes. 1978. aastal leiutati trikk ollie Alan Gelflandi poolt. Ollie põhimõte on laud saada õhku ilma käsi kasutamata, ainult jalgu. See tagas vertides kõrgemaid hüppeid, ehk aire. Kuna vert oli väga popullaarne, siis tehti rulasi väga laiade laudadega ning suurte ratastega. Ent rulaparke polnud ikka palju, paljudes kohtades selline asi lihtsalt puudus. Sellega tekkis uus rulaliik, street. Ehk tänavasõit. Sellega kaasnes järjekordne revolutsioon, kus laua, rataste ja trukkide kuju uuendati/muudeti. Kolmanda generatsiooni lõpp on 90-ndate algus maailma majanduslanguse tõttu.

Tänapäeva põlvkond

Tänapäeva lauakuju juures domineerib trikk ollie. Enamik laudadest on 7.5 - 8 toll laiad. Tehakse ka lastele laudu laiusega 6.5-7.5 tolli ning ikka tehakse ka vertrulalaudu, mille laiused on 8 - 9 tolli vahepeal.

Slide (Frontside Lipslide)

Rattad olid vanasti suhteliselt pehme koostisega, neil oli haare maksimaalne. Mis tegelikult osutus negatiivseks ja tänapäeval on enamik rattaid poolkõvad. Kõvadus tagab parema tulemuse, näiteks slidei, ehk libisemist teha. Suurus on ka muutunud. Nüüd tehakse rattaid väiksemana kui vanasti, 50-55mm tavaliselt. Kuna rattad on väiksemad ja kergemad saab lauda flippida ehk pöörlema panna paremini.

Meedia

Tänapäevase globaliseerumise juures lähevad rulavideod ja rulaajakirjad nagu soojad saiad. Rulafirma maksab väga palju raha operaatoritele ja fotograafidele, et nemad saaksid tolle firma tiimi sõitjatest võimalikult palju head materjali. Eriti populaarne on operaatorite/fotograafide juures objektiiv kalasilm. Kalasilm suudab pilti moonutada, tuues umbes 180% rohkem alasi juurde. Kuna hea pilt või hea videomaterjal on hinnatud, kasutatakse oma ala kõige kallemaid tooteid. Kaamerate hulgas on eriti populaarne Sony VX-2100 ning fotograafid kasutavad SRL tüüpi Nikoneid.