Pescara: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Pescara_centrale.jpg pildiga Pescara_2005_-Stazione_Centrale-_by-RaBoe_001.jpg. Põhjus: [[:c:C |
||
195. rida: | 195. rida: | ||
* [[E80]]<!-- /[[Autostrada A25 (Italia)|A25]]--> ([[Lissabon]], [[Portugal]] – [[Gürbulak]], [[Türgi]]) |
* [[E80]]<!-- /[[Autostrada A25 (Italia)|A25]]--> ([[Lissabon]], [[Portugal]] – [[Gürbulak]], [[Türgi]]) |
||
* [[E55]]<!-- /[[Autostrada A14 (Italia)|A14]]--> ([[Helsingborg]], [[Rootsi]] – [[Kalamáta]], [[Kreeka]]) |
* [[E55]]<!-- /[[Autostrada A14 (Italia)|A14]]--> ([[Helsingborg]], [[Rootsi]] – [[Kalamáta]], [[Kreeka]]) |
||
[[pilt: |
[[pilt:Pescara 2005 -Stazione Centrale- by-RaBoe 001.jpg|Pescara Centrale raudteejaam|pisi|400px]] |
||
===Raudteed=== |
===Raudteed=== |
||
Pescarat läbib Aadria mere äärne [[Bologna]]–[[Lecce]] raudteeliin ning linn on [[Apenniinid|Apenniine]] ületava [[Rooma]]–Pescara liini lõpp-peatuseks. |
Pescarat läbib Aadria mere äärne [[Bologna]]–[[Lecce]] raudteeliin ning linn on [[Apenniinid|Apenniine]] ületava [[Rooma]]–Pescara liini lõpp-peatuseks. |
Redaktsioon: 1. mai 2021, kell 19:38
Pescara | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
[ pesk'aara[1][2] ] | |||||
| |||||
| |||||
Pindala | 33,62 km² | ||||
Elanikke | 118 657 (1.01.2023)[3] | ||||
| |||||
Koordinaadid | 42° 28′ N, 14° 13′ E | ||||
Asend Pescara provintsis | |||||
Asend Itaalias |
Pescara on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus. Pescara sai linnaõigused vabariigi presidendi 1987. aasta 3. novembri dekreediga.
Pescara on Abruzzo maakonna suurima elanike arvuga linn ning seal asuvad mitmed piirkondlikud valitsusasutused. Pescara moodustati 1927. aasta 2. jaanuaril samanimelisest jõest lõunas asuva Pescara (Chieti provints) ja jõest põhjas asuva Castellammare Adriatico (Teramo provints) ühendamisega. Samal ajal moodustati ka Pescara provints.
4 meetri kõrgusel merepinnast asuva Pescara asustustihedus on keskmiselt 3456 inimest ruutkilomeetri kohta.
Haldus
Pescara piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Chieti (CH), Francavilla al Mare (CH), Montesilvano, San Giovanni Teatino (CH), Spoltore.[4]
Pescara jaguneb kolmeks ringkonnaks (circoscrizione):
- I: Castellamare (Pescara centrale – Marina nord – Zona nord – Zanni)
- II: Portanuova (Portanuova – Pescara vecchia – Rancitelli – San Donato C.E.P. – Fontanelle– Villaggio Alcyone – San Silvestro)
- III: Colli (Pescara Colli – Rione Ospedale)
Loodus
Pescara jõe suudmes, jõe põhja- ja lõunakalda tasandikul T-kujulise linna kliimat mõjutavad oluliselt kirdepiiriks olev Aadria meri ning mitte kaugel linnast kõrguvad Majella ja Gran Sasso mäemassiivid.
Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +6,1–6,5 °C) ja kõige soojem kuu juuli (keskmine temperatuur +23–23,5 °C). Madalaim temperatuur (−13 °C) registreeriti 1979. aasta jaanuaris, kõrgeim temperatuur (+45 °C) registreeriti 2007. aasta augustis. Aasta keskmine sademete hulk on alla 700 mm.
Ajalugu
Hiljutised arheoloogilised väljakaevamised linnast põhjas asuval Telegraafi künkal (Colle del Telegrafo) annavad tunnistust sellest, et piirkond oli asustatud kuus tuhat aastat tagasi. Pescara jõest lõunas asuv põlluharijate asula (Fontanelle Alta) oli asustatud viis tuhat aastat tagasi.
Esimene Rooma aegne asula rajati jõe kallastele ning seda nimetati Vicus Aterni. Hiljem hakati asulat jõe järgi nimetama Aternumiks. Asulat tunti ka Ostia Aterni (Aternuse suue) nime all ning see oli Theate (praegune Chieti) kaubasadamaks.
V sajandi lõpukümnenditel läks Pescara Idagootide võimu alla, pool sajandit hiljem Bütsantsi võimu alla ning lõpuks (umbes aastal 570) langobardide võimu alla. Ligi viis sajandit oli Pescara osa langobardide poolt aastal 570 rajatud Spoleto hertsogiriigist.
Umbes aastal 1000 muudeti Aternumi nimi Piscariaks, jõge hakati nimetama Piscariuseks (pesca tähendab itaalia keeles kala).
1140. aastal vallutas Pescara normannide kuningas Roger II. XIII sajandi esimestel kümnenditel liideti Pescara Friedrich II valdustega.
XIII sajandist kuni XIX sajandini oli Pescara, koos ülejäänud Abruzzoga, Napoli kuningriigi võimu all (hiljem Sitsiilia kuningriigi nime all). XV sajandi II poolel anti Pescara hispaania päritolu D'Avalose perekonna lääniks.
II maailmasõja käigus sai Pescara tugevalt kannatada liitlaste pommirünnakutest. 1943. aasta 31. augusti ning 14., 17. ja 20. septembri pommitamistes hukkus vähemalt 3000 inimest (erinevad allikad annavad hukkunute arvuks ka 6000 inimest), purustati 1265 ehitist.[5]
Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused
Sakraalarhitektuur
- Cattedrale di San Cetteo
- Chiesa del Sacro Cuore
- Uusgooti stiilis Püha südame kirik valmis XIX sajandi lõpul.
- Basilica della Madonna dei sette dolori
- Seitsme valu Jumalaema basiilika ehitamist alustati XVII sajandil barokkstiilis, ehitus lõpetati XVIII sajandil uusklassitsistlikus stiilis.
- Madonna Del Fuoco
- Chiesa di San Silvestro
Militaararhitektuur
- "Bagno borbonico"
- Vana, Mõlema Sitsiilia kuningriigi aegse vangla ehitust alustati Karl V käsul 1510. aastal ja jätkati Alba hertsogi ajal. Tänapäeval asuvad osal territooriumist Bourbonide poolt XVII sajandil ehitatud jalaväe kasarmud. Endise vangla ruumides asub ka Abruzzo rahva muuseum (Museo delle Genti d'Abruzzo).
Tsiviilarhitektuur
- Aurum
- Paleed ja villad
Linnas asub arvukalt villasid ja paleesid: Palazzo Muzii[6], Palazzo Michetti[7], Teatro Vicentino Michetti[8], Villa Anna I[9], Villa Anna II[10], Villa Cipollone[11], Villa Clerico[12], Villa Coen[13], Villa Costanzo[14], Villa d'Eramo[15], Villa de Lucretiis[16], Villa Geniola[17], Villa La Morgia[18], Villino La Porta[19], Villa Silvestri[20], Villa Simeone[21], Villa Spatocco[22], Villa sull'arenile[23], Domus Flores[24], Villa Argentieri[25], Palazzo Verrocchio (Hotel Esplanade)[26], Palazzo Mussacchi[27], Palazzo Imperato[28], Villa Antonietta[29], Villa De Landerset[30], Villa Rosa[31], Villino Bianco[32], Villino Forcella[33], Villino Massignani[34], Villino Scaccioni[35], Villino Verrocchio[36], Palazzo Mezzopreti-Gomez (restaureeritud, alates juunist 2006 Luisa D'Annunzio konservatooriumi käsutuses[37][38]).
Muud
- Ponte del Mare
Jõe kaldaid ühendav jalakäijatele ja ratturitele mõeldud 465 meetri pikkune Mere sild valmis 2009. aastal.[39]
- Parco Archeologico del Colle del Telegrafo
Tööd Telegraafi künka arheoloogiapargi (Parco Archeologico del Colle del Telegrafo) avamiseks külastajatele algasid 2009. aastal.[40]
Kultuur
Haridus
Raamatukogud
- Provintsi raamatukogu "Gabriele d'Annunzio"[41];
- Pescara arhiiviraamatukogu Archivio di Stato di Pescara[42];
- Ülikooli ühendraamatukogu (Arhitektuuri, Võõrkeelte ja väliskirjanduse, Majanduse ja Juhtimisteaduse teaduskonnad)[43];
- Maakonna raamatukogu "F. Di Giampaolo"[44].
Teadus
ICRA Network (International Center for Relativistic Astrophysics), Relativistliku astrofüüsika rahvusvahelise keskuse võrgustik ühendab nelja riigi ning kolme ülikooli ja teaduskeskuse uurijaid. Liikmeteks on Armeenia, Brasiilia, Itaalia ja Vatikan ning Tucsoni ja Stanfordi ülikoolid USA-st ja ICRA.[45]
Ülikool
Pescaras asub Chieti-Pescara Gabriele d'Annunzio ülikooli (Università Gabriele d'Annunzio) neli teaduskonda.[46]
- ISIA
Istituto Superiore per le Industrie Artistiche, Rooma disainiülikooli Pescara filiaal.[47]
- Università delle Scienze Umane "Niccolò Cusano"
Rooma Niccolò Cusano ülikooli (UNICUSANO, Università delle Scienze Umane "Niccolò Cusano") õppekeskus.[48]
- Conservatorio Luisa D'Annunzio
Luisa D'Annunzio konservatorium asutati 1922. aastal "Luisa D'Annunzio muusikaühenduse" nime all (Corporazione musicale Luisa D'Annunzio), konservatoorium alates 1969. aastast.[49]
Muuseumid
- Museo casa natale Gabriele D'Annunzio
Gabriele D'Annunzio sünnikodu.
- Museo Villa Urania
Villa Urania muuseum.[50]
- Museo delle Genti d'Abruzzo
Arbuzzo rahva muuseum.[51]
- Museo Civico "Basilio Cascella"
- Mediamuseum
Meediamuuseum asub vanas kohtupalees.[52]
- Museo del Mare
Kunst
Maalikunst, graafika ja skulptuur
Arhitektuur
Pescaraga seotud inimesi
- Gabriele D'Annunzio (1863 – Gardone Riviera, 1938), luuletaja, romaanikirjanik ja poliitik
- Ennio Flaiano (1910 – Rooma, 1972), kirjanik ja ajakirjanik
- Livio Masciarelli (1913 – Roccamontepiano, 1984), skulptor
- Vito Giovannelli (1933), kunstnik ja graveerija
- Marco Verratti (1992), jalgpallur
- Fabio Grosso (1977), jalgpallur
- Massimo Oddo (1976), jalgpallur
- Eusebio Di Francesco (1968), jalgpallur ja treener
- Ettore Giovannelli (1964), RAI ajakirjanik vormel 1
- Jarno Trulli (1974), vormel 1 sõitja
- Federico Caffè (1914 – Rooma, 1987), majandusteadlane
- Pietro Cascella (1921 – Pietrasanta, 2008), skulptor ja kunstnik
- Basilio Cascella (1860 – Rooma, 1950), kunstnik ja keraamik
- Gabriele Manthoné (1764 – Napoli, 1799), kindral ja patrioot
- Belisario Clemente (1798 – Castelbasso, 1880), patrioot
- Francesco Altobelli (1980), helilooja, laulukirjutaja ja odontoloog
- Giò Di Tonno (1973), laulja
- Piero Mazzocchetti (1978), laulja
- Camillo Pace (1862) protestandist vaimulik
- Attilio Conti (1880–1944), ametiühingutegelane ja anarhist
- Pasquale Galliano Magno (Orsogna, 1896–1974), advokaat[55][56]
- Alessandro Cicognini (1906 – Rooma, 1995)
- Giuseppe Tontodonati (Scafa/San Valentino (PE) 1917 – Bologna 1989), luuletaja
- Giovanni Bernardini (1923), XX sajandi Salento kirjanik
- Oslavio Di Credico (1937), tenor
- Tony Pagliuca (1946), muusik
- Mario Albano (1948), poliitik, ajakirjanik ja ajaloolane
- Nduccio (1954), muusik, laulukirjutaja ja lauljanna
- Vincenzo Olivieri (1959), koomik, laulukirjutaja ja lauljanna
- Cinzia De Ponti (1960), Miss Itaalia 1979, telesaatejuht ja näitlejanna
- Massimo Ballone (1961), õiguserikkuja, kriminoloog ja kirjanik
- Floria Sigismondi (1965), filmirežissöör ja fotograaf
- Maurizio Acerbo (1965), poliitik
- Floria Sigismondi (1965), fotograaf ja filmirežissöör
- Roberto Battestini (1966), disainer
- Raffaele De Ritis (1967), teatrilavastaja
- Ildebrando D'Arcangelo (1969), bass ja bariton
- Arianna Ciampoli (1971), telejuht
- Lou X (Luigi Martelli) (1972), räppar
- Carmela Remigio (1973), sopran
- Giada Colagrande (1975), filmirežissöör ja filminäitleja
Sündmused
- Džässifestival on iga-aastane džässmuusikafestival. 1969. aastal alguse saanud festivalid toimuvad juulis ja on üks olulisemaid džässisündmusi Euroopas.[57]
- Rahvusvahelist Ennio Flaiano preemiat antakse alates 1974. aastast neljal alal: kino, teater, kirjandus ja televisioon.[58]
Infrastruktuur
Maanteed
Pescarat läbib kaks rahvusvahelist maanteed:
Raudteed
Pescarat läbib Aadria mere äärne Bologna–Lecce raudteeliin ning linn on Apenniine ületava Rooma–Pescara liini lõpp-peatuseks.
Sadamad
XX sajandi alguses rajatud Pescara sadama purustasid taganevad sakslased 1944. aasta kevadel peaaegu täielikult. 1989. aastal pühitseti sisse turismisadam.
Lennujaam
1927. aastal rajatud Pescara lennujaam[59] (IATA: PSR, ICAO: LIBP) teenindab aastas üle poole miljoni reisija. Lennujaama ärinimeks on Aeroporto internazionale d'Abruzzo "Pasquale Liberi".
Sõpruslinnad
- Prantsusmaa – Arcachon;[60]
- Ameerika Ühendriigid – Miami Beach;[61]
- Horvaatia – Split;[62]
- Peruu – Lima;[63]
- Itaalia – Casale Monferrato;[64]
- Itaalia – Montichiari;[64]
- Itaalia – Brescia;[64]
- Itaalia – Gardone Riviera.[64][65]
Saatkonnad ja konsulaadid
Sport
Spordirajatised
- Aadria staadion (Stadio Adriatico) – jalgpall, kergejõustik.
- Stadio Adriano Flacco – jalgpall.
- Renato Curi väljak (Campo Renato Curi) – jalgpall.
- Campo S. Marco – jalgpall.
- Campo Rampigna – jalgpall.
- Pallispordialade rajatis "Giovanni Paolo II" – korvpall, võrkpall, käsipall.
- PalaElettra – korvpall, võrkpall, käsipall, poks.
- PalaElettra II – korvpall, võrkpall, käsipall.
- PalaRigopiano – jalgpall a 5, korvpall, võrkpall.
- Campo ex-gesuiti – jalgpall, ragbi, pesapall, softball, iluuisutamine, kiiruisutamine, vehklemine.
- Circolo Tennis Pescara – tennis.
- Piscine Le Naiadi – ujumine, veepall, sünkroonujumine.
- Vormel 1 ringrada – senise vormel 1 ajaloo pikim võistlusrada (25,579 km).
Vahemere maade mängud
5. juunist kuni 5. juulini 2009 toimusid Pescaras ROK-i egiidi all 16. Vahemere maade mängud.
Viited
- ↑ "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Vaadatud 6. oktoober 2013.
- ↑ "Dizionario Rai". Vaadatud 8. oktoober 2013.
- ↑ https://demo.istat.it/?l=it
- ↑ Pescara, Comuni-italiani.it (sezione Comuni Confinanti)
- ↑ Raffaele Colapietra, Pescara, 1860–1960, Pescara, Costantini, 1980, p.491.
- ↑ "Palazzo Muzii sul Sito della Regione Abruzzo".
{{cite web}}
: eiran tundmatut parameetrit|accesso=
, kasuta parameetrit (|access-date=
) (juhend) - ↑ "Palazzo Michetti sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Teatro Vicentino Michetti sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Anna I sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Anna II sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Cipollone sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Clerico sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Coen sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Costanzo sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa d'Eramo sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa de Lucretiis sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Geniola sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Morgia sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villino La Porta sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Silvestri sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Simeone sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Spatocco sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa sull'arenile sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Domus Flores sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Argentieri sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Palazzo Verrocchio sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Palazzo Mussacchi sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Palazzo Imperato sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Antonietta sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa De Landerset sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Rosa sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villino Bianco sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villino Forcella sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villino Massignani sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villino Scaccioni sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villino Verrocchio sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "PrimadaNoi.it Palazzo Mezzopreti". Vaadatud 10. oktoober 2013.
{{cite web}}
: tundmatu tühi parameeter:|1=
(juhend) - ↑ "Specifiche tecniche della ristrutturazione" (PDF). Vaadatud 10. oktoober 2013.
{{cite web}}
: tundmatu tühi parameeter:|1=
(juhend) - ↑ "Inaugurazione del Ponte del Mare da Comune.Pescara.it". Vaadatud 11. oktoober 2013.
- ↑ "Notizia su PagineAbruzzo.it". Vaadatud 11. oktoober 2013.
- ↑ "Provincia.Pescara.it, Biblioteca provinciale". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Archivio di Stato Pescara, Biblioteca". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Unich.it, Biblioteca Pescara". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Cultura.Regione.Abruzzo.it, Biblioteche". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Sito dell'ICRA". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Unich.it, Ateneo di Pescara". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "ISIA". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Elenco dei Learning Center dell'UniSu". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "ConsPe.it Sede del Conservatorio". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "Villa Urania sul Sito della Regione Abruzzo". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "AbruzzoMio.it". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "FineSettimana.it". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "AbruzzoInformation.com". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "E-fish.it". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "ADNKRONOS". Vaadatud 9. oktoober 2013.
- ↑ "PrimadaNoi". Vaadatud 9. oktoober 2013.
- ↑ "EMP.it". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ "PremiFlaiano.it". Vaadatud 10. oktoober 2013.
- ↑ http://www.icao.int/Pages/default.aspx (toim). "ECCAIRS 4.2.8 Data Definition Standard" (PDF) (inglise). Vaadatud 10. oktoober 2013.
{{cite web}}
: eiran tundmatut parameetrit|opera=
, kasuta parameetrit (|work=
) (juhend); välislink kohas
(juhend)|editor=
- ↑ Jolanda Ferrara (24. september 2010). "D' Annunzio, nuove acquisizioni". Il Centro. Lk 31. Vaadatud 7. oktoobril 2013.
{{cite news}}
: eiran tundmatut parameetrit|day=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|month=
(juhend); tundmatu tühi parameeter:|cid=
(juhend)CS1 hooldus: kuupäev ja aasta (link) - ↑ "Sito del Miami Beach Sister Cities Program".
- ↑ "Il Giornale MU6" (PDF). Vaadatud 7. oktoober 2013.
{{cite web}}
: eiran tundmatut parameetrit|pagina=
, kasuta parameetrit (|pages=
) (juhend) - ↑ "Pescara si gemella con Lima capitale del Perù".
- ↑ 64,0 64,1 64,2 64,3 "Per una nuova Gardone". Vaadatud 7. oktoober 2013.
- ↑ "GardaNotizie.it". Vaadatud 7. oktoober 2013.
- ↑ "Informazione da ProntoImprese.it". Vaadatud 7. oktoober 2013.
Kirjandus
- Luigi Battaglini, La provincia dannunziana, la provincia, il comune e la città di Pescara, i comuni minori, Milano, Arti grafiche Alfieri & Lacroix, 1936.
- Paolo Avarello; Aldo Cuzzer; Francesco Strobbe, Pescara, contributo per un'analisi urbana, Roma, Bulzoni, 1976.
- Cristina Bianchetti, Le città nella storia d'Italia. Pescara, Bari, Editori Laterza, 1997.
- Raffaele Colapietra, Pescara, 1860–1927, Pescara, Costantini, 1980.
- Carnemolla; Pozzi, La città, le idee: Pescara nelle interviste a cinque architetti, L'Aquila, M. Ferri, 1981.
- Luigi Lopez, Pescara: dalla Vestina Aterno al 1815, L'Aquila, Deputazione Abruzzese di Storia Patria, 1985.
- Luigi Lopez, Pescara, dalla restaurazione al 1860, L'Aquila, Deputazione Abruzzese di Storia Patria, 1990.
- Era Pescara, immagini di storia della città, Pescara, Sovrintendenza archivistica per l'Abruzzo, 1993.
- Pescara: città, provincia, documenti e curiosità d'archivio sulle origini di una nuova istituzione, 1901–1927, Pescara, Sovrintendenza archivistica per l'Abruzzo, 1997.
- Orlando Serra, Storia di Pescara e cultura universale, dal 1500 a.C. al 1995 d.C., Pescara, Landoor Harres, 1995.
- Federico Valeriani, Racconti della memoria di una Pescara dannunziana, Pescara, F. Valeriani, 1997.
- Pescara e provincia, il litorale, i parchi nazionali, i borghi antichi, le abbazie, Milano, TCI, 1998.
- Andrea Mammarella; Giuseppe Tavani, Lightscape Pescara, Pescara, Sala Edizioni, 2008.
Välislingid
- Koduleht (itaalia keeles)