Clapeyroni-Clausiuse võrrand: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
PResümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
'''Faasisiirdeid kirjeldav võrrand''' ehk '''Clapeyroni–Clausiuse võrrand''' on saksa füüsiku [[Rudolf Clausius]]e ja prantsuse füüsiku [[Benoît Paul Émile Clapeyron]]i järgi nimetatud võrrand, mis kirjeldab katkendlikku [[faasisiire]]t kahe faasi vahel üheainsa faasi koostisosa kaudu.
'''Faasisiirdeid kirjeldav võrrand''' ehk '''Clapeyroni-Clausiuse võrrand''' on saksa füüsiku [[Rudolf Clausius]]e ja prantsuse füüsiku [[Benoît Paul Émile Clapeyron]]i järgi nimetatud võrrand, mis kirjeldab katkendlikku [[faasisiire]]t kahe faasi vahel üheainsa faasi koostisosa kaudu.


Kõverjoont, mis eraldab [[rõhk|rõhu]]-[[temperatuur]]i (P-T) diagrammil kahte faasi, nimetatakse teisisõnu ka binodaalkõveraks. Clapeyroni–Clausiuse võrrand annab nimetatud kõverjoone [[puutuja]]le [[Tõus (matemaatika)|tõusu]]. Faasisiirdeid kirjeldava võrrandi võib esitada matemaatilisel kujul
Kõverjoont, mis eraldab [[rõhk|rõhu]]-[[temperatuur]]i (P-T) diagrammil kahte faasi, nimetatakse teisisõnu ka binodaalkõveraks. Clapeyroni-Clausiuse võrrand annab nimetatud kõverjoone [[puutuja]]le [[Tõus (matemaatika)|tõusu]]. Faasisiirdeid kirjeldava võrrandi võib esitada matemaatilisel kujul


:<math>\frac{\mathrm{d}P}{\mathrm{d}T} = \frac{L}{T\,\Delta v}=\frac{\Delta s}{\Delta v}, </math>
:<math>\frac{\mathrm{d}P}{\mathrm{d}T} = \frac{L}{T\,\Delta v}=\frac{\Delta s}{\Delta v}, </math>

Viimane redaktsioon: 30. aprill 2021, kell 18:05

Faasisiirdeid kirjeldav võrrand ehk Clapeyroni-Clausiuse võrrand on saksa füüsiku Rudolf Clausiuse ja prantsuse füüsiku Benoît Paul Émile Clapeyroni järgi nimetatud võrrand, mis kirjeldab katkendlikku faasisiiret kahe faasi vahel üheainsa faasi koostisosa kaudu.

Kõverjoont, mis eraldab rõhu-temperatuuri (P-T) diagrammil kahte faasi, nimetatakse teisisõnu ka binodaalkõveraks. Clapeyroni-Clausiuse võrrand annab nimetatud kõverjoone puutujale tõusu. Faasisiirdeid kirjeldava võrrandi võib esitada matemaatilisel kujul

kus on kõverjoone puutuja tõus mis tahes punktis, on latentne soojus, on temperatuur, on faasisiirde eriruumala muutus ning on faasisiirde entroopia muutus.