Kadrioru administratiivhoone: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud topeltkoordinaadid
61. rida: 61. rida:
[[Kategooria:Kadriorg]]
[[Kategooria:Kadriorg]]
[[Kategooria:Kadrioru park]]
[[Kategooria:Kadrioru park]]

{{Coordinate|NS=59.438013|EW=24.794015|type=landmark|region=EE}}

Redaktsioon: 27. aprill 2021, kell 17:48

 See artikkel räägib Tallinna hoonest; Helsingi hoone kohta vaata artiklit Presidendiloss (Helsingi)

Kadrioru administratiivhoone
Kadrioru administratiivhoone Eesti presidendi residentsina, 2004
Üldandmed
Asukoht Kadriorg, Tallinn
Ehituse algus 1937
Ehituse lõpp 1938
Aadress A. Weizenbergi tänav 39, Tallinn 10127
Omanik Eesti Vabariik
Koordinaadid 59° 26′ 16,8″ N, 24° 47′ 38,5″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Alar Kotli

Kadrioru administratiivhoone on uusbarokkstiilis ehitis Tallinnas Kadrioru lossi juures, mis on valminud 1938. aastal Alar Kotli projekti järgi.

Tänapäeval on see Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents.

Ajalugu

Nurgakivi pani administratiivhoonele riigivanem Konstantin Päts 12. augustil 1937, öeldes: "See hoone peab kestma kaua aastaid ja see võim, mis uue põhiseaduse põhjal siia üle tuuakse, olgu igavene." 19. septembril 1938 asus ta valminud tööruumidesse.

Kadrioru administratiivhoone ja selle sisustus on üks tähtsamaid ja ilmekamaid Eesti 1930. aastate kunsti näiteid.

Algselt ehitati administratiivhoone Vabariigi Presidendi, Vabariigi Presidendi Kantselei, õiguskantsleri ja Teenetemärkide Komitee tööruumideks ja nende koosseisu ametikorteriteks (Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi residentsiks jäi Kadrioru loss).

Nõukogude okupatsiooni ajal asus administratiivhoones Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ning hoone ees Johannes Vares-Barbaruse mälestussammas, mille autor oli skulptor August Vomm.

Vaata ka

Kirjandus

  • Kadrioru lossil oli veevärk juba Katariina Suure päivil. Uus Eesti, 12. mai 1938, nr 130, lk 6.
  • Kõrgem valitsemise tsentrum tänasest peale Kadriorus. Uus Eesti, 19. september 1938, nr 257, lk 1.

Välislingid