Modernism: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Vahel kasutatakse sõna "modernism" (inglise keeles ''modernity'', ''modern times'') ka [[uusaeg|uusaja]] sünonüümina. |
Vahel kasutatakse sõna "modernism" (inglise keeles ''modernity'', ''modern times'') ka [[uusaeg|uusaja]] sünonüümina. |
||
Modernism lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Everdell, William|pealkiri=The First Moderns: Profiles in the Origins of Twentieth Century Thought,|aasta=1997|koht=Chicago|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=ISBN 0-226-22480-5.}}</ref> Modernismi kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii valgustusliikumisele kui ka tööstus revolutsioonile. Selles keskkonnas leidis loovus oma väljundi igas eluvaldkonnas kunstist tööstusliku tootmiseni, inimlikust olemisest ühiskonna korralduseni. Modernismi nähtusteks võib nimetada ekspressionismi, futurismi, vitalismi, teosoofiat ja antroposoofiat, psühhoanalüüsi, nudismi, eugeenikat, linnade planeerimist, bolševismi ja natsionalismi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pericles Lewis|pealkiri=The Cambridge Introduction to Modernism|aasta=2007|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=21}}</ref> |
|||
==Progress ja uue otsingud== |
==Progress ja uue otsingud== |
||
| 36. rida: | 37. rida: | ||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
* [[Tiit Hennoste]] "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". [[Vikerkaar_(ajakiri)|Vikerkaar]] [[1993]], nr. 10 [[1997]], nr. 10-11. |
* [[Tiit Hennoste]] "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". [[Vikerkaar_(ajakiri)|Vikerkaar]] [[1993]], nr. 10 [[1997]], nr. 10-11. |
||
==Viited== |
|||
[[Kategooria:Kirjandusvoolud]] |
[[Kategooria:Kirjandusvoolud]] |
||
Redaktsioon: 27. aprill 2021, kell 17:49
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
|
See artikkel on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit Uusaeg. |
Modernism (inglise keeles modernism) on uudsete lahenduste ja kaasaja väärtustamine (modernsus), ning kunstis valgustusajastu ideede jõudmine kultuuripraktikasse aastal 1850.
Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel (vt moderniseerimine).
Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse postmodernismiks.
Vahel kasutatakse sõna "modernism" (inglise keeles modernity, modern times) ka uusaja sünonüümina. Modernism lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest.[1] Modernismi kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii valgustusliikumisele kui ka tööstus revolutsioonile. Selles keskkonnas leidis loovus oma väljundi igas eluvaldkonnas kunstist tööstusliku tootmiseni, inimlikust olemisest ühiskonna korralduseni. Modernismi nähtusteks võib nimetada ekspressionismi, futurismi, vitalismi, teosoofiat ja antroposoofiat, psühhoanalüüsi, nudismi, eugeenikat, linnade planeerimist, bolševismi ja natsionalismi.[2]
Progress ja uue otsingud
Ühelt poolt on modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehnika areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine.
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.
Modernism kunstis
Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Ühiskond
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitarismi abil: fašism, natsism, sotsialistlik riik.
Vaata ka
Kirjandus
- Tiit Hennoste "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 1997, nr. 10-11.
Viited
- ↑ Everdell, William (1997). The First Moderns: Profiles in the Origins of Twentieth Century Thought,. Chicago: University of Chicago Press. ISBN ISBN 0-226-22480-5..
{{raamatuviide}}: kontrolli parameetri|isbn=väärtust: invalid character (juhend) - ↑ Pericles Lewis (2007). The Cambridge Introduction to Modernism. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 21.