Klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
=== Kloostritraditsioon Aasia religioonides ===

Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]] eKr tänapäeva [[India]] ja [[Nepal|Nepali]] aladelt.
Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]] eKr tänapäeva [[India]] ja [[Nepal|Nepali]] aladelt.


21. rida: 21. rida:
[[Džainism]]is on kloostreid teada alates [[5. sajand eKr|5. sajandist]] eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').
[[Džainism]]is on kloostreid teada alates [[5. sajand eKr|5. sajandist]] eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').


=== Kristlik kloostritraditsioon ===
[[Kristlus|Kristlaste]] tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ja mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks. Pärast [[Milano edikt]]i (313) kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Tänapäeval on kloostrid [[Katoliku kirik|katoliku]] ja [[õigeusu kirik]]us, samuti [[Vanad oriendikirikud|vanades oriendikirikutes]]. [[Protestantism|Protestantlikus kirikus]] kloostreid ei ole.
Kloostritraditsioonile [[varakristlus]]es eelnes [[eremiit]]ide eraklik jumalateenimine linnadest eemal, [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]e- ja mägialadel. Esimesed kristlikud kloostrid tekkisid [[2. sajand]]il, need koosnesid eremiitide hüttidest ja tagasihoidlikest ühisruumidest. [[Idakristlus]]e [[munklus]]e isaks ja õpetajaks peetakse [[Antonius Suur]]t. Pärast [[Milano edikt]]i 313. aastal kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Vanima Lääne kloostrireegli kirjutas [[Benedictus Nursiast]] ([[benediktlased]]) ja see sätestas kloostrikompleksi ehitusliku standardi, mida järgitakse laiades joontes tänapäevani (väiksemaid sisulisi muudatusi tegid tema reeglitesse hiljem [[kartuuslased]], [[tsistertslased]] ja [[kerjusmungaordud]], veel hiljem [[jesuiidid]]). Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.

Tänapäeval on kloostrid [[Katoliku kirik|katoliku]] ja [[õigeusu kirik]]us, samuti [[Vanad oriendikirikud|vanades oriendikirikutes]]. [[Protestantism|Protestantlikus kirikus]] kloostreid ei ole.


=== Muud usundid ===
Ehkki [[koraan]] eitab kloostri tähtsust, on [[islam]]imaailmas kloostritraditsiooni sugemeid [[sufism]]is.
Ehkki [[koraan]] eitab kloostri tähtsust, on [[islam]]imaailmas kloostritraditsiooni sugemeid [[sufism]]is.


Redaktsioon: 24. aprill 2021, kell 21:17

Cluny klooster

Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus Jumala teenimisele vms ühisele vaimsele praktikale pühendunud isikud (mungad või nunnad, ka religioosse ordu liikmed) elavad kogukonnana[1]. Kloostrikompleks koosneb reeglina sakraalhoonetest (kirikud, kabelid, muud sakraalehitised), elu- ja majandushoonetest, millele võivad lisanduda veel muu otstarbega ehitised. Kloostri arhitektuur on tihedas seoses ühiselulise korraldusega ja selles on igal hoonel ja detailil oma kindlaksmääratud tähendus[2]. Kloostriks nimetatakse ka kloostris tegutsevat kogukonda kui institutsiooni[3][4] (näiteks kui kõneldakse Cluny kloostrist kui suure usulis-poliitilise uuendusliikumise keskusest, ei mõelda hoonestust).

Lääne kultuuriruumis on kõige rohkem tuntud kristlikud, katoliku ja õigeusu traditsioonide kloostrid. On olemas üksikuid oikumeenilise suunaga kloostrikogukondi, näiteks Taizé vennaskond. Aasia religioonides, näiteks budismis, hinduismis ja džainismis on oma kloostritraditsioon, läänemaisega võrreldav ja sellest ajalooliselt varasem, koos ühishoonete ja palve- ning meditatsioonikeskustega.

 Legaaldefinitsioon: "Klooster (Kirikute ja koguduste seaduse mõistes) on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."[5]


Ajalugu

Kloostritraditsioon Aasia religioonides

Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad 1. aastatuhandest eKr tänapäeva India ja Nepali aladelt.

Hinduismis on teada 1. aastatuhande teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega matha (sanskriti keeles मठ maṭha), mis olid esialgu tugevasti seotud advaita-vedaanta traditsioonidega[6].

Umbes samal ajal kujunesid esimesed budistlikud kloostrid, vihaarad (sanskriti ja paali keeles vihāra 'peatuspaik'), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid Buddha ja tema järgijate pikemaajalisemad peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.[7]

Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samaaegselt, siis pole selgust, kas ja kuidas nad teineteisele eeskujuks võisid olla.

Džainismis on kloostreid teada alates 5. sajandist eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').

Kristlik kloostritraditsioon

Kloostritraditsioonile varakristluses eelnes eremiitide eraklik jumalateenimine linnadest eemal, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbe- ja mägialadel. Esimesed kristlikud kloostrid tekkisid 2. sajandil, need koosnesid eremiitide hüttidest ja tagasihoidlikest ühisruumidest. Idakristluse munkluse isaks ja õpetajaks peetakse Antonius Suurt. Pärast Milano edikti 313. aastal kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Vanima Lääne kloostrireegli kirjutas Benedictus Nursiast (benediktlased) ja see sätestas kloostrikompleksi ehitusliku standardi, mida järgitakse laiades joontes tänapäevani (väiksemaid sisulisi muudatusi tegid tema reeglitesse hiljem kartuuslased, tsistertslased ja kerjusmungaordud, veel hiljem jesuiidid). Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.

Tänapäeval on kloostrid katoliku ja õigeusu kirikus, samuti vanades oriendikirikutes. Protestantlikus kirikus kloostreid ei ole.

Muud usundid

Ehkki koraan eitab kloostri tähtsust, on islamimaailmas kloostritraditsiooni sugemeid sufismis.

Taoismis on kloostri (või ka templi) nimetuseks guan (hiina keeles 觀 'vaatlema, jälgima, uurima')[8] ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks Quanzheni koolkonnas Põhja-Hiinas Jini dünastia ajal (1115–1234).[9]


Ajapikku kujunesid kloostrid kõikjal olulisteks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostrid

 Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus katoliku kloostris

  • abt
  • prior
  • vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
  • õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Klooster. - EKSS
  2. ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  3. ↑ Kirikute ja koguduste seadus. 1. peatükk. Üldsätted: §2 lg 5
  4. ↑ Kirikute ja koguduste seadus. 1. peatükk. Üldsätted: §6 lg 1
  5. ↑ Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3
  6. ↑ Encyclopædia Britannica Online 2009. [1]
  7. ↑ Ida mõtteloo leksikon. [2]
  8. ↑ Ida mõtteloo leksikon. [3]
  9. ↑ "Quanzhen Tradition". British Taoist Association.

Kirjandus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klooster&oldid=5884846"