Klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. aprill 2021, kell 20:53

Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus Jumala teenimisele vms ühisele vaimsele praktikale pühendunud isikud (mungad või nunnad, ka religioosse ordu liikmed) elavad kogukonnana^[1]. Kloostrikompleks koosneb reeglina sakraalhoonetest (kirikud, kabelid, muud sakraalehitised), elu- ja majandushoonetest, millele võivad lisanduda veel muu otstarbega ehitised. Kloostri arhitektuur on tihedas seoses ühiselulise korraldusega ja selles on igal hoonel ja detailil oma kindlaksmääratud tähendus^[2]. Kloostriks nimetatakse ka kloostris tegutsevat kogukonda kui institutsiooni (näiteks kui kõneldakse Cluny kloostrist kui suure usulis-poliitilise uuendusliikumise keskusest, ei mõelda hoonestust).

Lääne kultuuriruumis on kõige rohkem tuntud kristlikud, katoliku ja õigeusu traditsioonide kloostrid. On olemas üksikuid oikumeenilise suunaga kloostrikogukondi, näiteks Taizé vennaskond. Aasia religioonides, näiteks budismis, hinduismis ja džainismis on oma kloostritraditsioon, läänemaisega võrreldav ja sellest ajalooliselt varasem, koos ühishoonete ja palve- ning meditatsioonikeskustega.

Legaaldefinitsioon: "Klooster (Kirikute ja koguduste seaduse mõistes) on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."^[3]

Ajalugu

Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad 1. aastatuhandest eKr tänapäeva India ja Nepali aladelt.

Hinduismis on teada 1. aastatuhande teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega matha (sanskriti keeles मठ maṭha), mis olid esialgu tugevasti seotud advaita-vedaanta traditsioonidega^[4].

Umbes samal ajal kujunesid esimesed budistlikud kloostrid, vihaarad (sanskriti ja paali keeles vihāra 'peatuspaik'), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid Buddha ja tema järgijate pikemaajalisemad peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.^[5]

Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samaaegselt, siis pole selgust, kas ja kuidas nad teineteisele eeskujuks võisid olla.

Džainismis on kloostreid teada alates 5. sajandist eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').

Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ja mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti (313) kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Tänapäeval on kloostrid katoliku ja õigeusu kirikus, samuti vanades oriendikirikutes. Protestantlikus kirikus kloostreid ei ole.

Ehkki koraan eitab kloostri tähtsust, on islamimaailmas kloostritraditsiooni sugemeid sufismis.

Taoismis on kloostri (või ka templi) nimetuseks guan (hiina keeles 觀 'vaatlema, jälgima, uurima')^[6] ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks Quanzheni koolkonnas Põhja-Hiinas Jini dünastia ajal (1115–1234).^[7]

Ajapikku kujunesid kloostrid kõikjal olulisteks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostrid

Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus katoliku kloostris

abt
prior
vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Vaata ka

Viited

↑ Klooster. - EKSS
↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
↑ Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3
↑ Encyclopædia Britannica Online 2009. [1]
↑ Ida mõtteloo leksikon. [2]
↑ Ida mõtteloo leksikon. [3]
↑ "Quanzhen Tradition". British Taoist Association.

Kirjandus

"Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Lisatud illustratsioonide kommentaarid ja isikunimede register. 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.

[1] Klooster. - EKSS

[2] Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

[3] Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3

[4] Encyclopædia Britannica Online 2009. [1]

[5] Ida mõtteloo leksikon. [2]

[6] Ida mõtteloo leksikon. [3]

[qtbta-7] "Quanzhen Tradition". British Taoist Association.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Pilt:Cluny_Gala_Arts_et_Metiers_exterieur_01.jpg|pisi|[[Cluny klooster]]]]
-'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud [[hoone]]te kompleks, kus [[Jumal]]a teenimisele vms ühisele vaimsele praktikale pühendunud isikud ([[mungad]] või [[Nunn|nunnad]], ka [[Religioosne ordu|religioosse ordu]] liikmed) elavad [[Kogukond|kogukonnana]]<ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=klooster Klooster. - EKSS]</ref>. Kloostrikompleks koosneb reeglina [[sakraalhoone]]test ([[Kirik (pühakoda)|kirik]]ud, [[kabel]]id, muud [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitis]]ed), [[Eluhoone|elu-]] ja [[majandushoone]]test, millele võivad lisanduda veel muu otstarbega ehitised. Kloostri arhitektuur on tihedas seoses ühiselulise korraldusega ja selles on igal hoonel ja detailil oma kindlaksmääratud tähendus<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>.
+'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud [[hoone]]te kompleks, kus [[Jumal]]a teenimisele vms ühisele vaimsele praktikale pühendunud isikud ([[mungad]] või [[Nunn|nunnad]], ka [[Religioosne ordu|religioosse ordu]] liikmed) elavad [[Kogukond|kogukonnana]]<ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=klooster Klooster. - EKSS]</ref>. Kloostrikompleks koosneb reeglina [[sakraalhoone]]test ([[Kirik (pühakoda)|kirik]]ud, [[kabel]]id, muud [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitis]]ed), [[Eluhoone|elu-]] ja [[majandushoone]]test, millele võivad lisanduda veel muu otstarbega ehitised. Kloostri arhitektuur on tihedas seoses ühiselulise korraldusega ja selles on igal hoonel ja detailil oma kindlaksmääratud tähendus<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Kloostriks nimetatakse ka kloostris tegutsevat kogukonda kui [[institutsioon]]i (näiteks kui kõneldakse Cluny kloostrist kui [[Cluny reformid|suure usulis-poliitilise uuendusliikumise]] keskusest, ei mõelda hoonestust).
 [[Lääne kultuuriruum]]is on kõige rohkem tuntud [[Kristlus|kristlikud]], [[Katoliku usk|katoliku]] ja [[Õigeusk|õigeusu]] traditsioonide kloostrid. On olemas üksikuid [[Oikumeeniline|oikumeenilise]] suunaga kloostrikogukondi, näiteks [[Taizé vennaskond]]. [[Aasia]] religioonides, näiteks [[budism]]is, [[hinduism]]is ja [[džainism]]is on oma kloostritraditsioon, läänemaisega võrreldav ja sellest ajalooliselt varasem, koos ühishoonete ja [[palve]]- ning [[meditatsioon]]ikeskustega.