Mehikoorma: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
| omakeelne_nimi_1 = eesti | Mehikoorma | |
| omakeelne_nimi_1 = eesti | Mehikoorma | |
||
| omakeelne_nimi_2 = võru | Mehikuurma | |
| omakeelne_nimi_2 = võru | Mehikuurma | |
||
| omakeelne_nimi_3 = vene | Измéнка | |
|||
| pindala = 1,14 |
| pindala = 1,14 |
||
| elanikke = |
| elanikke = |
||
Redaktsioon: 23. aprill 2021, kell 18:47
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
| Mehikoorma | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
| Pindala | 1,14 km² | ||||||
| Elanikke |
207 (1.01.2020)[1]  | ||||||
|
| |||||||
| EHAK-i kood |
4859[2] | ||||||
| Koordinaadid | 58° 14′ N, 27° 28′ E | ||||||
  | |||||||
 | |||||||
Mehikoorma on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas. Asub Lämmijärve ääres, kohas, kus Peipsi-Pihkva järv on kõige kitsam (2 km).
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal asus alevik Tartu maakonnas Meeksi vallas.
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, Mehikoorma õigeusu kirik ja Mehikoorma luteri kiriku varemed (EELK Mehikoorma kogudus tegutseb pastoraadi hoones), hüdromeetriajaam, tuletorn ja piirivalvekordon.
Bussiühendus on Tartuga ja Räpinaga. Lähim kiirabi, tuletõrje ja politseijaam asub Räpinas.
Vaatamisväärsused
Mehikoormasse sisenedes peatänavast vasakul on Mehikoorma kalmistu; sellest edasi, kõrguvate puude vahel näeb 1895. aastal ehitatud ja Teises maailmasõjas hävitatud Mehikoorma luteri kiriku varemeid. EELK Mehikoorma kogudus tegutseb tänapäeval pastoraadi hoones[3]. Vana kiriku varemetest kagusuunas astudes näeb vasakul pool Mehikoorma kooli ja tänavaid, mis viivad sadamasse. Pärast seda tuleb paremat kätt bussipeatuse plats, ehk n.ö. Mehikoorma keskpunkt, kus asub ka kauplus.
Keskplatsi järel läheb tee edasi piirivalvekordoni poole, mille lähedal asuval parkimisplatsil saab vaadata 26. augustil 2006 avatud Mehikoorma ausammast Teises maailmasõjas Eesti riigi taastamise eest võidelnud eesti meestele. Kordoni ees ranna juures on koht, kus saab võrkpalli mängida ja võimelda.
Mehikoorma kordoni lähedane järvekallas koosneb liivasest kiviklibusest rannast, mida eraldab pilliroog. Rannakõrgendikul on Mehikoorma tuletorn, mis ehitati 1938. aastal. Rannajoonest 63 meetri kaugusel järve peal on kivikuhi, mis oli vanasti kaldaga ühendatud ja mida kasutati sadamana.
Enne Eesti riikliku iseseisvuse taastamist aastal 1991 peeti suviti Mehikoormas üle Peipsi järve ujumisvõistlusi.
Lahingud
1. Eesti kaitselahingud Lämmijärve kaldal veebruaris 1944. Meerapalu lahing [1]
2. Punaarmee Mehikoorma dessant 15.-16. augustil 1944. aastal.
3. Punaarmee Mehikoorma dessandi pommitamine Luftwaffe poolt augustis 1944.[4]
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Meeksi valla kirikud
- ↑ Mehis Helme. Õhusõda Eestis 1941-1945. Lk 114.
Välislingid
- http://kultuur.elu.ee/ke485_ausammas.htm
- http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rapina2/rapina_2.html
- https://e-kirik.eelk.ee/2020/koguduse-lugu-mehikoorma-kogudus/
- https://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/mehikoorma-hudromeetriajaam/
